Sai kortõri Haabsaardõ 1979. aasta keväjäkuul, ku olli 20aastanõ. Sääl anti maalapp kah ja ku oll’ maa, tull’ eläjä kah võtta. Sai võetus tsiapõrsa ja vasik. Kasvati sääl kardohkid, sibulat, tilli, põrknast, eläjäpiiti. Tsiku jaos hekseldi hekslimassinaga peedilehti, vasikalõ tsagasi tsagiravvaga piite.

Noorõst pääst sai uma opitunni kah kätte, ku panni tsagiravvaga jalalaba pääle. Kül oll’ vallus! 

Haabsaarõ kortõr jäi väikus, 1985. aastal tull’ koliminõ Aakrõhe, kon pakuti majja ja tüükotust. Elämisega üten oll’ põllumaa. Kasvatimi villä, pannimi maaha 40 pikkä kardohkavako ja 42 eläjäpeedi vako. Muidogi sipul, till ja põrknas, kasvumajja kurgi-tomadi. Jäl sai võetus eläjä: tsia, lehm, lamba, kana, hani.

Keväjä ai tõõnõpuul Bellarussiga vao sisse. Ku kardoka maan, äest’ maaha ja sis kündse jäl üles. Nii mõnõ kõrra. Sügüse, ku kardohkavõtminõ oll’, aeti vao rootoriga üles, naabri tulliva kah appi. Kats nädälit saisõva kardohka kuuri all, sis sorditi ja panti sügäväle kuupa. Peedi ja põrkna lätsi kah kuupa.

Kardohkit ja eläjäpiite pidi kitskma. Hummogu kell kuus ai latsõ üles, et läämi kitskma. Purisiva kül vasta, a tüü oll’ vaia är tetä.

Ütskõrd juhtu sääne lugu, et oll’ suur pikne ja vihmasado. Ku tüüpäiv läbi, tulli kodo ja lätsimi tütrega põllu pääle kaema. Näimi, et kats kardohkavako om kaonu kõigi kardohkidõga, oll’ õnnõ tasanõ maa.

Täämbägi om mul väiku maalapp hindä jaos, kon tsipa kardohkat, sibulat ja tilli. Kasvumajan kurk ja tomat kah. Nii olõ põllupidämisega tegelnü 48 aastat. Maal tõistmuudu ei saa.