Poolamaa om luulõtajit jo ammust aost hindä poolõ tõmmanu, tulõtami miilde kasvai Liivi Juhanit. Nii võtimi Soomõ luulõtaja Laaksoneni Heliga plaani tetä põimukuu perämädsel nädälil üts käük Poolamaa vanna mõtsa.

Heli es olõ varrampa Poolamaal käünü ja ma olõ olnu innembi nigu läbisõitja. A mi mõlõmba huvi oll’ nätä peris Poolamaa luudust. Heli tahtsõ uuri vana mõtsa sammõld ja mutukit, ma tahtsõ autoga sõita ja vanna mõtsa nätä. Tuuperäst valisimi tsihtpaigas kõgõ tunnõtumba – Białowieża põlidsõ mõtsa.

Et tuu paik om teedä innekõkkõ ku mõts, kon saa nätä luudusõn elävit Euruupa piisonit, luutsõmi salamiisi noidki nätä, a ega mi midägi tuu hääs es tii. Piisonit om võimalik sääl nätä külh, a tuujaos tulõ palgada hindäle luudusgiid, kiä su õigõl aol õigõ söögikotussõ mano vii. Umal käel piisonidõ nägemises soovitas kuntsmudsu sõita hummogu kell neli müüdä mõtsateid. Mi otsustimi, et saami seokõrd lihtsäle paigaga tsipa tutvas, vast kunagi saa as’aga süvembäle minnä.

Paiga pääle jõudõn alostimi umma uurmistüüd Białowieża luudusõ ja mõtsa muusõumin. Rahvuspargi keskusõ muusõum and kõrraligu pildi tollõ kandi eläjist, tsirgõst, kasvõst ja kõnõlõs, mille vana mõts tarvilinõ om. Tunniaolinõ muusõumitsõõr oll’ esimuudu: kimmäl kelläaol lasti rühm huviliidsi suurdõ pümmehe tarrõ, kon sis panti üten nukakõsõn tuli palama ja inemise saiva audiogiidi abiga kullõlda, midä täpsempä sääl nukan nätä saa. Nii sai läbi käütüs paarkümmend tarõkõist ja nätä ja kullõlda, kiä eläse põlitsõn mõtsan. Kulssimi audiogiidi inglüse keelen, tõisi kiili es tulõ päähä küssü.

Edesi vei mi tii parki vanno puid kaema ja säält edesi vana mõtsa ala. Białowieża külä küle all om umbõs kolm kilomiitret pikk laudtii läbi põlidsõ mõtsa, mink üten otsan om väiku saisoplats ja tõsõn otsan piisonidõ näüdüskasvandus, kon saa tõisi paikkunna mõtsaeläjit kah nätä. Mõtsaraa pääl sai nätä, määne om aastasatu putmada mõts ummi suuri tammi, lõhmussidõ, kuusi, kõivõ ja pedäjidega. Ja kõiki puhmõ, samblidõ, siini ja mutukidõga. Et õdak jõudsõ armõdu kipõstõ kätte, tull’ eläjäpargi kaeminõ järgmädses pääväs jättä.

Katõst paigapäälitsest pääväst tõsõl jõudsõmigi Białowieża rahvuspargi piisonidõ näüdüsreservaati, miä oll’ periselt üts eläjäaid, kuigi eläjil olli sääl peris suur ruum, kon toimõnda. Sääl sai sis muiõ eläjide kõrval tuud paigapäälidse mõtsa kuningat Euruupa piisonit kaia ja timäst pilti tetä.

Matkamisõs otsustimi tõsõl pääväl valli üte veidemb tunnõdu matkaraa rahvuspargi tõsõn veeren Masiewon, õkva vasta Valgõvinne piiri. Sääl sai nätä piiritarra ja piisonidõ süütmise kotust. Süütmiskotusõ kandin oll’ nätä piisonidõ jälgi ja kõtuprükü, nii et elomärgi olli tävveste olõman. Matkatii vei meid viil vana surnuaia pääle ja saimi nätä jupikõist inneskidsest kitsa rüüpega raudtiist. Mõts oll’ sääl rahvuspargi veeren küländ mi mõtsu muudu, kuigi tundu kuivõmb ja tsirgulaulu kah ülearvo es kuulõ. Tuuiist näimi tii pääl väikut nastikut, kiä naas’ meid näten koolnut mängmä. Üttegi inemist mi tollõ matkaraa pääl es trehvä.

A esihindäst om Białowieża rahvuspark luudusõ kõvastõ turismi hääs tüüle pandnu. Keskusõ man oll’ kesk nädälit hulga inemiisi ja autit (parkmisõ iist küsüti mitmõn paigan rahha), vallalõ olli kohvipoodi ja jalgrattalainutusõ. Müüdi käsitüüd, mett ja muidogi egäl võimaligul moodul piisonipilte ja mängoasju. Silmä jäi, et suur jago turistimeelüssit paistu ollõv Hiinast tellidü ja reklaami olli inämbüisi lastu kunstmudsol kujonda. A kõgõ tuu man es jää tunnõt, nigu tahetu turisti käest lihtsäle raha är võtta. Võimsa mõts oll’ periselt kaemist väärt.

Viil tähelepanõkit Poolamaalt

Poolan om uma raha, zlott, miä om umbõs üts neländik eurot. A piaaigu egäl puul saa kaardiga massa. Hinna omma vast tsipa odavamba ku meil, a väega suurt vaiht kah ei olõ.

Inemiisi om Poolan hulga ja inämbüs turistõ olli kah poolaka. Kõnõldas poola kiilt, teenindäjä mõistsõva inämbüisi inglüse kiilt kah. A hariligu poolaka vastus küsümüsele «English?» oll’: «Polski!» Vinne keelest saava poolaka arvada arvo, a toda ei taheta kõnõlda, ei olõ parhilla moodun.

Kalmuaian omma inemise matõdu suuri marmorplaatõ ala, miä omma maru puhta. Ei tiiä, kiä noid mõsk? Esieräline om viil tuu, et havvaplaadi pääl om kirän, ku vanas inemine elli.

Turu pääl möivä inemise umakasvatõdut aiakraami. Säändsit lette, kost kõrraga kõkkõ saa, väega silmä es jää. Küländ veidü oll’ nätä müügil säänestmuudu rõivakaupa, midä meil Poola kraamis kutsutas.

Perämäne tähelepandminõ pututas autosõitu. Esieränis piiri veeren, kon telefoni ja satelliidilevi väiku, om mõistlik kaia rohkõmb paprõkaarti ja veidemb usku toda, kohe telefon sinno Google Mapsi vai Waze’i abiga juhatas. Ma usksõ hirmsalõ tehnikat ja nii õnnõstu mul trehvädä Valgõvinne piiripunkti ja sõita pikki otsõ ruusateid. Tõnõkõrd tulõ targõmb olla.

Vana mõtsaalonõ Poolamaal Białowieża rahvuspargin. Laaksoneni Heli pilt

Białowieża põlidsõ mõtsa kuning Euruupa piison, poola keeli żubr. Pildistedü näüdüsreservaadin. Laaksoneni Heli pilt

Liiklusmärk, miä hoiatas tii pääle tulõvidõ piisonidõ iist. Laaksoneni Heli pilt

Piisonikuuk mõtsa all. Laaksoneni Heli pilt

Euruupa piison

(Bison bonasus) om Euruupa kõgõ suurõmb maismaaimetäjä. Täüskasunu esädse kaaldva 750–920, imädse 450–640 killo. Kihäpikkus om näil 2,2–3 miitret, tur’akorgus 1,3–1,9 miitret. Euruupa piison süü päävän 30–60 killo värskit kasvosüüki. Białowieża mõtsan arvatas parhilla ollõv umbõs 2000 piisonit, noist 1000 Poola ja 1000 Valgõvinne poolõ pääl.

Läte: infotahvli ja internet