Seod nimme kand Eestin 834 inemist. Hingelugõmiisi perrä panti nimi umbõs 30 mõisan, miä kõik olli lõunaeesti keele ala pääl. Noist 11 olli Mulgimaal, 11 Lõuna-Tartumaal ja katõssa Võrumaal.
Periselt oll’ Võrumaa mõisit rohkõmbki. Hingelugõmiisi perrä olli nuu Peri ja Saarjärve Põlva kihlkunnast, Rõugõ, Korgõpalu, Viitinä ja Vana-Roosa Rõugõ kihlkunnast, Vana-Antsla Urvastõst ja Vahtsõliina mõisa. A Harglõ Koikkülän tegüsi kah Parts (hingelugõmisõn Partzi), nimi panti Pardsi talu perrä. Harglõ kihlkunna Mõnistõn panti 1826. aasta hingelugõmisõn Mustajõõ veeren Pardsi talun kirja saksa kiilde tõlgit nimi Endte, a 1834 om tuu sõski maakiilses muutunu, kujulõ Partz. Seo Partse suguvõsa om no nüüdki Mõnistõn küländ suur.
Peril panti Parts Naruski külän, sääl ja Saarjärvel või arvada, et nimesaaja olli juuri poolõst tulnu naabrimõisast Pardsist. Rõugõ kihlkunna vähätside nimesaajidõga perekundõ nimmi motiivi olõ-i selge. Korgõpalu perrel om vast olnu köüdüs Mõnistõ suguvõsaga.
Vanan-Antslan panti Partz suladsõperrele Rimmi kandi Toodsi talun, nimi või olla saad Pardsioja talu perrä. Vahtsõliinan panti Parts Tõlva külän, pere oll’ peri Poksi talust Saika küläst, miä om tegeligult Vahtsõliina lahuntükk keset Haanit.
Et sõnna ja nimme Parts üteldäs vällä pehme rts-iga, sõs om Mulgimaal ja Lõuna-Tartumaal tedä ka kirutõt kujul Pairts ja Pairtz. Säälsele keelele om umanõ, et pehmendüs tekitäs ettepoolõ –i, nigu sõnan laits ‘lats’. Uibo Udolõ om jäänü silmä, et Tarvastu mõisan panti seo nimi Kalkuni talun. Arula mõisan Otepääl olli nime Parts saaja peri Üti talust. Ka ütt, võru keelen hütt, eesti keelen meigas om tsirgunimetüs.
Arula suguvõsa om üts suurõmbit, säält omma nime saanu ka Vabahussõa soomusrongõ diviisi ülemb Karl Parts ja timä kavvõst sugulanõ, illaskinõ pääministri Juhan Parts.
Nimmi eestistämise aigu panti Parts joba 1934 keelunimekirjä ku liig harilik nimi, nii et eestistämisel tuud võtta es saa.
Kõgõ hariligumbalt om priinime Parts alussõs iks lõunaeesti tsirgunimetüs parts, miä või olla olnu ka nimesaaja varajadsõmb lisanimi vai talunimi. Muiduki, vanõmba lisanime alussõs või olla ka Bartholomeuse mugandus. Joba inne üldist maarahvalõ nimmi pandmist oll’ Eesti liinun inemiisi perekunnanimega Barts ja Bartz. Ka Põlva Pardsi mõisa nime alussõs om poolaaigsõ mõisaumanigu nimi Mattias Bartsch, poola muudu Macziei Barscz.
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
