Egä aasta tuu süküskuu alostus pia kõigilõ pääle vaivanolõkit. Koolilatsõ läävä kuuli, nii nimä ku vanõmba piät hulga vahtsõga harinõma. Ja sääne alostus olõ-i ilmangi vipõruisilda: pangakaart kaos är, telefon kaos är, bussist jäät maaha jne. Kõkkõ toda piät sis hulgani vallalõ arotama nakkama.

Ja nigu ummist hätist viil veidü olõs: poliitikailman tulõ kah vällä väegagi sülgämä pandvit asjo. Kohegi om ette massõtu ettekujotamalda suur raha ja tollõ iist om prakki vasta saadu. Tsipakõsõ tulõtas kõik taa miilde telefonipettüisi, ku tundmalda tegeläisi arvõ pääle hulga rahha är kandas. Vai sis noid poodiparklan toimõndavit tegeläisi, kiä hään usun juttu kullõma jäänü inemisele mitmõsaa euro iist kotitävve närtsõ maha möövä. A ku niimuudu lask hinnäst är hanita uma riik…

Tatitaminõ ja sõimaminõ stressi vasta väega pikält ei avita. Tulõ luuta, et as’a uuritas selges, kohus mõist õigust ja varas saa varga palga. Kuigi jah, üteldäs nii kah, et luutus om ullõ trüüst.

Hindä kaitsmisõs säändsen olokõrran om inemine aastatuhandidõga vällä märknü nal’ategemise. Nii naas’ õkva tulõma egäsugumaidsi internetimeeme ja reklaamõ, miä kõnõli kastõst, midä nätä ei olõ, ja tollõst, kuis Indiamaalt suurõtükükuulõ asõmõl elevant Eesti poolõ tulõma saadõtas. Pildin oll’ viil üts herrä, kiä sõitsõ autoga 30 alan 100 kilomiitret tunnin, ütel, et võtt vastutusõ ja sõit edesi lämmä tagomadsõ istmõ pääl.

Arvada jääs 70 miljoni (lehe trüküst tulõgi aos om tuu nummõr kimmäle muutunu) lugu pikembäs aos üles ja noid, kiä valitsõjidõ vasta rusikut karmanin hoitva, tegünes viil mano. Kiä tegi? Esi tegi, ku tulõta miilde Kavval-Andsu ja Vanapagana luku.

A koolialostusõ stress saa pia läbi. Viil mõni nätäl süküskuu alostusõ vaiva, sis lätt elo edesi. Vähembält varrampa om lännü.