4. süküskuul peeti Tarto liinan Plado Heleni raamadu «Võru keele grammatika» kaejatsit. 

Raamadu edimäne vällänäütämine oll’ põimukuul Kaika suvõülikooli matkapääväl, a välläannõ om toda väärt, et mitu kõrda nii-üteldä trummi lüvvä, selle et minevädse võro keele grammatiga säädse kokko Wiedemann üle 150 aastaga tagasi.

Raamadu kokkosäädja, Võro instituudi tiidrü Plado Helen kõnõl’ raamadu sünnüluust, miä om ütesä aastakka pikk. Juttu oll’ tuust, miä raamadu sisse sai ja midä sinnä viil es saa. Ummi sõnno perrä kirot’ autor raamadu innekõkkõ tollõst, kuis võrokõsõ võro kiilt omma kõnõlnu ja kõnõlõsõ. Tähelepandmist saiva muidoki kõik, kiä tedä seo tiikunna pääl nõvvu ja jõvvuga omma avitanu.

Kokko tulnu ligi 70 lõunaeesti keele sõpra kuuli muu hulgan kolmõ ettekannõt lõunaeesti ja võro keele kotsilõ. Tarto ülikooli lõunaeesti kiili tiidrü Todeski Triin kõnõl’ kiildkõnnõ vormõst Lõuna-Eestin. Tarto ülikooli fennougristiga noorõmbtiidrü Huhtala Atte ettekandõ säsü oll’ sõna «mano» üten ummi tähendüsväljuga. Tarto ülikooli profesri Lindströmi Liina võtsõ uman ettekandõn tsihis vastada küsümüsele, kinkalõ raamadu kujol võro keele grammatikat vaia om.

Üts vastus om, et grammatigaraamat avitas keele staatust kimmämbäs tetä. No omma võro keele huvilidsõl olõman nii sõnaraamadu ku grammatiga, kost opmisõs api saia. Toda parhillast hääd saisu nimssi kats tervütüskõnnõ pidäjät kah – Võro instituudi parhillanõ direktri Padari Ivar ja inneskine juht Kuuba Rainer –, luutõn seo vundamendi päält no edesi võro keele opikut suurilõ inemiisile.

Raamadu «Võru keele grammatika» autor Plado Helen umma tüüd rahvalõ tutvas tegemän. Kabuna Kaile pilt