80 aastat Hindriku talo lahengust
1. mahlakuu pääväl saa 80 aastakka lahengust Sulbi lähkül Haamastõ külän Hindriku (Määritsa) talon, kon mõtsavele katõsa tunni ründäjile vasta panniva ja hinnäst elosalõ kätte es anna. Tuul pääväl plaanitas mõtsavelli talokotussõ man väiku kombõtäütmisega mälehtä.
«Võromaa Kaitsõliit tulõ malõvkunna esindüsega, tetäs mälehtüstseremoonia ja lastas…
«Võromaa Kaitsõliit tulõ malõvkunna esindüsega, tetäs mälehtüstseremoonia ja lastas…
Keväjädses käänüpääväs sai kirja tuhat suidsusanna
Suidsusannu üle-eestilidsel kokkolugõmisõl om edimädse aastaga joosul kirja saanu tuhat sanna.
Kõgõ rohkõmb om sannu Vanal Võromaal, a ka muial Lõunõ-Eestin. Veebikaardi pääl omma nätä neo 550 suidsusanna, mille umanigu omma lubanu sanna asukotust kaardi pääl vällä näüdädä.
Tuhandõst kirja saanust…
Kõgõ rohkõmb om sannu Vanal Võromaal, a ka muial Lõunõ-Eestin. Veebikaardi pääl omma nätä neo 550 suidsusanna, mille umanigu omma lubanu sanna asukotust kaardi pääl vällä näüdädä.
Tuhandõst kirja saanust…
Urvastõn peeti Contra sünnüpäävä kirändüsõdagut
Pühäpäävä, 22. urbõkuul oll’ Urvastõ seldsimajan Contra sünnüpäävä kirändüsõdak. Pääesinejä oll’ seokõrd kirändüsprofesri ja kiränik Merilai Arne, kink suvõkodo om Urvastõ lähkül ja kink loomingut seo kandi rahvas kõvastõ mõotanu om.
Õdagu edimädsen poolõn aigi Contra juttu Merilaiga, päämidselt timä…
Õdagu edimädsen poolõn aigi Contra juttu Merilaiga, päämidselt timä…
Tsiberist tagasitulõgi kohvri
Võromaa muusõummi joudsõ ildaaigu aoluuga kohvri. 1955. aastagal Tsiberihe Mordva laagrihe karistust kandma saadõtul mõtsavellel, Tännässilmä mehel Vigla Jaanil lubati 1976. aastagal Eestihte tagasi tulla ja tä saatsõ uma kraami inne tulõkit kohvrin pandõrolliga kodomaalõ. Timä perijä tõiva no pikä tii maaha rännänü ja…
Pildikene tii päält
Om neläpäiv, 19. urbõkuu. Kallendritalvõ perämädse päävä keskpäiv nakkas kätte jõudma. Hummogudsõ udsudsõ ilma asõmõlõ om päiv hinnäst taivalakkõ vidänü ja sirotas ummi kirgi maa poolõ, nii et nä mullõ, autoga liina poolõ sõitjalõ, õkva näkko paistusõ. Nihuta pääväsirmi silmi ette, et kuigi iks tiid nätä.
Liina…
Liina…
Tii hoit inemist hinele mõrsjas
Elämine om tiil olõminõ edimädsest hengähüsest viimätseni. Tii hoit inemist hinele mõrsjas, om Enno Ernst «Rändäjä õdagulaulun» luulõtanu.
Latsõn käüt tiid piten imä-esä käe kõrval, nimä andva tsihi ja võtva üten, oppasõ astma, jalgpööräga sõitma ni ümbrekunda tähele pandma.
Sõs tulõ pikk koolitii, kannat jo esi…
Latsõn käüt tiid piten imä-esä käe kõrval, nimä andva tsihi ja võtva üten, oppasõ astma, jalgpööräga sõitma ni ümbrekunda tähele pandma.
Sõs tulõ pikk koolitii, kannat jo esi…
Keeleteo rahvaavvohinna võitnu karmanihelü tegijä
Aasta keeleteo konkursi rahvaavvohinna saiva seokõrd võrokeelidse karmanihelü «Poodi man» tegijä SAARÕ HIPP ja RAJU ELIISABET. Nä alosti ummi netisaatidõ tegemist 2024. aastagal, täämbädses om üles võet 25 saadõt, midä saa kullõlda Spotifyn ja Helüaidan. No kõnõlõsõ nä Umalõ Lehele…
Võrumaa om alal viil!
«Seldsimiis! Mi sõidami hummõn hummugu Võrumaalõ. Kas tahadõ üten tulla?»
Olõs mul täämbäne tiidmine ollu, ma olõs toona profesrilõ ülnü: «Ma olõ-i seldsimiis, ma olõ muidu kehväste rõivin.» A kuuskümmend viis aastat tagasi ma tennässi akadeemikut kutsmisõ iist ja lupasi järgmädsel pääväl varra Tähtveren olla.
Reisuseldsilidses Aristõ Pauli…
Olõs mul täämbäne tiidmine ollu, ma olõs toona profesrilõ ülnü: «Ma olõ-i seldsimiis, ma olõ muidu kehväste rõivin.» A kuuskümmend viis aastat tagasi ma tennässi akadeemikut kutsmisõ iist ja lupasi järgmädsel pääväl varra Tähtveren olla.
Reisuseldsilidses Aristõ Pauli…
Kae, miä üteľ!
«Täämbädsel pääväl om tõnõkõrd targõmb mõni asi tegemädä jättä, tulõ odavamb, ku umalõ tüüle pääle massa.»
Saekaadrimiis Kaha Kaido kõnõldõn tuust, et talvitsidõ korgidõ eelektrihinduga olõ-i mõtõt saekaadrit tüüle pandagi. («Poodi man» saatõn)
Saekaadrimiis Kaha Kaido kõnõldõn tuust, et talvitsidõ korgidõ eelektrihinduga olõ-i mõtõt saekaadrit tüüle pandagi. («Poodi man» saatõn)
Kevväi tull’ tinavaasta nigu maru äkki?
Sünnüs viimätsel aol egasugust ja kõnõldas nii hõelaist as’ust, et enämb ei jovva ja ei tahaki alasi kullõlda. A üts asi om põra üle tükü ao etemb. Aastaaigõ vaheldumine om meile kostki korgõmbalt tagasi ant! Olli ilusa talvõkuu ja õigõ aigsõst tull’…
Imäkeelepäiv Mõnistõ koolin
Riidi, 13. urbõkuu pääväl tähistedi Mõnistõn imäkeelepäivä. Ütenkuun tulõtõdi miilde, mia om imäkiil ja mille taad päivä õkva seol aol tähistedäs. Imäkeeleoppaja Lepä Marika kõnõl’ võru keelest ku väärt perändikandjast ja pidepunktist. Niisõma arutõdi piirkondligu keele eriperä üle ja kuimuudu keski om köüdet Mehka…
Munapühimuinasjutt
Sedä juttu kõnõl’ mullõ mu vanaimä. Kas tä lugi toda piiblist vai kost tä kuuldsõ, ei tiiä inämb kiäki.
Inne pühhi nakkas jänesepere munnõ värvmä, et hüvvile latsilõ noid viiä. Vanõmba velle rabasiva kõik värvi hindäle ja väiksele sõsaralõ es jätä midägi. Plätserdivä nii, et laud lainõt’.
Üüse es…
Inne pühhi nakkas jänesepere munnõ värvmä, et hüvvile latsilõ noid viiä. Vanõmba velle rabasiva kõik värvi hindäle ja väiksele sõsaralõ es jätä midägi. Plätserdivä nii, et laud lainõt’.
Üüse es…
Priinime lugu: Saarepuu ja Stalde
Nimme Saarepuu kand parla Eestin 151 inemist. Viil om ütessä inemist nimega Saarepu. Nime tegünemise kotussidõ arvu om rassõ täpsäle nimetä, selle et mõnõn paigan panti hingelugõmistõ Sarepu, a tuust sai Sarapuu ja mõnõn paigan sai kiräpildist Sarrapuh Saarepuu.
Võrumaal käve seo nimega nii, et…
Võrumaal käve seo nimega nii, et…
Uma om õks uma
Midä vanõmbas saa, toda ullimbas lää: naka keväjet uutma joba pääle jõulõ. Naka uutma edimäst paiuurvakõist, edimäst pääväpaid, edimäst hainakibõnõkõist, edimäst lillihäitsmekeist, lõokõsõ lõõri taiva all. . . .
Kõgõ rohkõmb ooda õks aigu, ku saa näpu mulda tsusata. Kõik talvitsõ hädä ja valu vaosõ nigu imeväel kohegi kavvõmbalõ.
Viimätsil aastil om…
Kõgõ rohkõmb ooda õks aigu, ku saa näpu mulda tsusata. Kõik talvitsõ hädä ja valu vaosõ nigu imeväel kohegi kavvõmbalõ.
Viimätsil aastil om…
Segilännü lõunasüük
Aastit tagasinõ lugu. Maal eläjä latsõ lõpõtiva kodukotusõn põhikooli. Edesi tulle liina kuuli minnä. Kes liinalõ ligembäl ja kon bussi häste liiksõ, saiva bussiga liina sõita. Kavvõmbast kotusõst tulle liina elukotus otsi.
Tuu es olõ väega lihtsä asi. Olle hää, ku liinan elli mõni sugulanõ. Mi perre…
Tuu es olõ väega lihtsä asi. Olle hää, ku liinan elli mõni sugulanõ. Mi perre…
Tossu Tilda pajatus. Rahvavainlasõ lumbivett kihvtitämän
Seo lugu juhtu Kasaritsan tsipa päält tuud, ku 1949. aastagal luudi sinnä Mägismaa kolhoos. Keväjä tetti kardokapandmisõ talgu. Rahvast oll’ kokko aetu nii hulga, et kõigilõ tüüd es jakkugi. Nii otsustiva kolm noorõmbat miist, et vaia nall’a kah tetä.…
Muda Mari pajatus. Midä ma es kuulõ
Ma kuuli raadiost, et kevväi nakas’ pääle kolm nädälit inne, ku kallendrikevväi peräle jõudsõ. A ma es kuulõ raadiost, et nüüd om ilm lämmi, päiv paistus, tuul puhk ja elektrihind om õnnõ paar senti. Kiäki ei kitä, et külh om häste. Et viimäte…
Maolda nali: apteegin
Vanaimä lätt latsõlatsõga rohopuuti ja ütles, et tohtri käskse latsõlõ vitamiine osta.
Aptiikri küsüs: «Määndsit vitamiine ma anna, kas A, B, C vai mõnt muud?»
«Ütskõik, lats ei mõista jo viil lukõ,» kitt vanaimä.
Aptiikri küsüs: «Määndsit vitamiine ma anna, kas A, B, C vai mõnt muud?»
«Ütskõik, lats ei mõista jo viil lukõ,» kitt vanaimä.
Parm tsuskas: tõtõ diisli hinna kotsilõ
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
