Pühäpäävä, 22. urbõkuul oll’ Urvastõ seldsimajan Contra sünnüpäävä kirändüsõdak. Pääesinejä oll’ seokõrd kirändüsprofesri ja kiränik Merilai Arne, kink suvõkodo om Urvastõ lähkül ja kink loomingut seo kandi rahvas kõvastõ mõotanu om.

Õdagu edimädsen poolõn aigi Contra juttu Merilaiga, päämidselt timä romaanist «Puuinimesed», miä sai aasta iist kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali proosakirändüse aastapreemiä. Romaan poim ütte tiidüst, kunsti, eloluku ja vällämõtõldut. Merilai Arne lugi raamatust ette jupikõisi ja kõnõl’, kuis naabri ja muu Urvastõ kandi inemise timä loomingut mõotanu omma. Päält tuu lugi Merilai ette ummi luulõtuisi ja Urvastõ pastori Gutslaffi üleskirotõdu Vihtla Jürgeni piksepalvõ.

Õdagu tõsõn poolõn tetti lustlikku Contra-lotõriid, kon piledi ostja sai võita Contraga köüdetüid asjo ja raamatit, a võisõ minnä niimuudu kah, et võidu asõmõl pidi piledi ostja piledi iist tõnõ kõrd kah masma.

Õdak lõppi Tartu NAKiga köüdetüisi kiränige ülesastmisõga. Nii lugi ummi luulõtuisi Contra esi, a üles asti viil Wimberg, Kauksi Ülle, Märka Veiko, Mägedi Kristel ja tõõsõ.

Säändsit kirändüsõdakit om Contra umal sünnüpääväl iks kõrraldanu ja külärahvas tulõ noid hää meelega kaema-kullõma. Ku varrampa olli õdagu egä aasta 22. urbõkuul, sis perämädsel aol omma nuu olnu kolmõ aasta takast. Kas kirändüsõdak tulõ ka kolmõ aasta peräst, ku Contra saa 55aastadsõs, ei olõ viil kimmäs.

Contra ja Merilai Arne lavva takan tähtsit kirändüsküsümüisi arotaman. Rahmani Elo pilt