Täämbädsen lehen om hulga juttu noist, kiä vabariigi aastapäävä aigu tunnustust omma saanu. Tunnustus om kinä asi, tege häädmiilt ja and kimmüst, et midägi om õigõlõ tett.
A ummõhtõ lätt mu mõtõ noidõ inemiisi pääle, kiä arvada ilmangi uman elon korõmbat tunnustust ei saa, kuigi tegevä umma tüüd väega häste. Mõtlõmi kasvai autoparandajidõ pääle. Maal saa-i ellä, ku sul olõ-i tüükõrran autot. Ku massinaga midägi juhtus, om stress suur ja massin tulõ remonti viiä. Ja sääl om kiäki, kiä sutt massina jäl tüüle panda, ja elo saa edesi minnä. Säändsit inemiisi om tõisi elovaldkundõ pääl kah hulga.
Tihtipääle omma nuu inemise, kiä egä päiv midägi periselt är tegevä, är käkidü noidõ sälä taadõ, kinkal jutt parõmbalõ juusk. Nii ei jõvva näile ilmangi noidõ teno, kink jaos nä midägi hääd är omma tennü. A võinu jo jõuda, vai mis?
