Norramaal oll’ 6.–8. radokuud Norra sannarahva (Norges Badstulaug) kärräi. Ollimi küllä kutsudu ja kõnõlimi Vana-Võromaa savvusannakombist, a mi maarahva sannaga köüdetüist tegemiisist kah. Käräjä alostusõs pallõldi Edal üldä sannateretüs.
Norra, nigu tõõsõki põh’amaa, om olnu põlinõ sannamaa. 15. aastasaal häötedi Norrah sanna ja sannaelo. Vahtsõst opiti sannu ehitämä ja pruukma mõtsasuumlaisi käest, kiä kutsuti Norra elämä ja kinkalõ sääl maad anti, ja sakslaisi käest.
Parhilla kasus Norrah sannu nigu siini sügüse. Viil tossin aastakka tagasi oll’ Norrah sannu harvuisi. A no om õnnõ Oslo liina tett inämb ku kolmkümmend sanna ummilõ ni turistõlõ. Norra sannaseltsih om 200 osalist, kiä pidävä sannu ni spaasit. Spaadõh olõva sanna omma Euruupah küländki üttemuudu, nii Norrah kah. Esimuudu omma avaligu küläsanna. Mõnikõrd puuküttega, a inämbüisi elektrikeresega tsill’okõsõ, vast kümnele sannalidsõlõ mõtõldu sanna. Inämbüste pidä säänest sanna mõni kamp inemiisi vai sis paiklik umavalitsus.
Nuu vahtsõ sanna omma iks vii (ookeani, fjordi, jõõ vai järve) veereh, kalju pääl. Suuri aknidõ ja ilosa kaehtusõga vii vai mäki pääle. Vett sääl sannuh olõ õi, mõskõ saa ei. Säädüse omma Norrah säändse.
Norra sannarahvas otsõ käräjil ummi juuri ja põlist olõmist. Kuulimi väega sõbraliidsi, a tuu man ka sügävit mõtõluisi. Küsüti tõõnõtõõsõ käest, kas krõpõ massinidõga tett muusiga ja baariga sann nigu tsirkus, kohe pandas sada tsukõlusrõivih inemist istma, om iks sann. Kas 10 minotit ijäkuulõ keresse pääle ja tiranikuga vehkmist om iks rituaal. Kas Norra sann om võõridõ sannu näko vai kasus juurist Norra uma põlinõ sannaolõminõ.
Mi Vana-Võromaa tegemiisi savvusannakombidõ alalõhoitmisõs nimmati mitu kõrda. Käräjil kõnõldi norra keeleh, a üle interneti saimi jutu häste umakiilses. Norra sannahõim oll’ lämmi ja tundsõmi, nigu olõssi kotoh. Kärräi oll’ väega häste tettü – oll’ mi jaos kah opmisõ kotussit.
Muidogi kävemi mitmõh sannah. Savvusanna saimi mõtsasuumlaisi muusõumi man üteh taloh. Oslo keskliinah om mitu viipäälset parvsannu küllä. Kävemi katõh. Kävemi tuuh suurõh sannatiatrih, koh oll’ suur keres, kohe lohviga lõunõt lasti ja diskoriputka oll’ kerese kõrval. Diskor tampsõ krõpõt mussi nii, et kõnõldagi saa es. Tulõ tsähvsevä ja juttu ni juuki oll’ kõvastõ.
A Norra om sannamaa. Kellel om huvvi minnä Norra sannu kaema ja pruuvma, või perrä kaia internetist: places.nu/p/norges-badstulaug/.
Mi roitmiisi tugi Eesti Rahvakultuuri Keskus. Tennämi väega!

Käräjärahvas sai kävvü mõtsasuumlaisi muusõumi man savvusannah. Pilt eräkogost
