Ma kuuli raadiost, et mi ei saa valli olokõrda, a saami valli ummi mõttit. Sõnno vägi om nii suur, et tuu, millest kõik aig kõnõlõt ja mõtlõt, lätt tõõs. A rassõ om tõistmuudu mõtõlda, ku egä päiv kõnõldas raadiost, et elo om halv ja kõik om nii kallis. Sõs ei saa jo inemise tõistmuudu mõtõlda. Ja mõttõvägi om nii suur, et nakkaski halvastõ minemä.
Kiä kaes kolmõkümne vai katõkümne aasta tagotsit «Õnnõ 13» jakõ, sõs sääl kah es kõnõldagi muust ku tollõst, ku kallis kõik om ja ku rassõ om elo. Ja näet, tuu pääle kaemalda olõmi siiämaalõ vällä jõudnu ja jõvvami viil edesi kah.
Paku vällä ärimõttõ tetä sääne raadiojaam vai telekannal, kon antas inemiisile kimmüst, et olõ-i parhilla elol väega hätä midägi ja edespite saami kah toimõ. Midä inemine usk, sääne elo omgi.
