Sõast olle viil mõnõ aasta müüdä. Tuu olle inemiisile väega rassõ aig. Inemiisi, esieränis miihi viidi kinni ja kattõva är, kiäki es tiiä, mis näist sai. Naati rahvast Tsiberihe viimä. Umakaitsõ otsõva mõtsamiihi takah. Sakõstõ, esieränis üüse käüti elämiisi kontrolmah, kas kedägi var’atas.

Esä olle naabri puul ja aiva katõ pääle hindä tarbõs puskarit. Poodiviina olõ-s mink iist osta. Viina olle vai rohos vaia. Olle ilda õtak, väläh olle pümme. Ma olli joba sängüh. Vele katõkeske teiva viil lavva takah koolitüüd.

Kõrraga tulli tarrõ kolm püssämiist ja küssevä imä käest, koh peremiis om. Imä es tohe üteldä, õt naabri puul. Puskariajaminõ olle väega kõvastõ keelet. Imä võlssõ, õt miis om sugulaisi puul. Kõrraga nakas’ väläh vahih olnu soldan rüükmä «Ruki verh!». Esä olle uma puskarikorviga joba kodo tulõmah. Õnnõs olle pümme ja esä käkse korvi puu taadõ. Tarõh olnu püssämehe juusksõva vällä. Esä tuudi tarrõ ja alas’ ülekullõminõ. Esä ütel’, õt olle naabri puul juttu ajamah. Katõ mehe vaihõl viidi esä naabri poolõ üle küsümä. Naabri kinnitivä, õt esä olle sääl.

Kolmas miis jäi immä valvma. Lei immä tuu iist, õt tä võlssõ, püssäperäga põrmanduhe pikäle. Esä tuudi tarrõ. Ma olli säitsme-katsa-aastanõ ja väega hirmuh. Ma ei mälehtä, midä püssämehe esäga kõnõliva. Nä olliva väega kur’a. Esäle lüüdi kah püssäperäga vasta pääd. Esäl nakas’ kõrva mant verd juuskma. Imäl kästi rõivihe panda ja tä viidi minemä. Üts püssämiis ütel’ tõsõlõ, õt veemi tä küüni taadõ.

Arvssimi, et imä lastas võlssmisõ iist küüni takah maaha. Läts’ tükk aigu ja imä tull’ tarrõ. Küüni takah olle tedä viil lüüdü ja hoiatõdu, õt tä rohkõmp es võlsisi, sõs lubati kodo. Säändse olliva ao.