Seod nimme kand Eestin 17 inemist. Kõik nä omma uma nime saanu ütest paigast, Karula mõisa Lajassaarõ talust. A huvitav om tuu, et alostusõn kirutõdi tuud nimme ü-ga kõikin dokumenten: Liewamütz 1826. aastaga hingelugõmisõn, Liwamüts Karula kerigu meetrikan 1826. aastagast pääle ja ka Karula personaalraamatun 1837. aastagast pääle.

Nime saaja olli Lajassaarõ Juki Ott uma perrega ja timä lell Tätä Ott kuun Juki poja Tätä Kaarli perrega. Tätä Kaarlil olli õnnõ tütre ja sääl talun pantu nimi edesi es lää.

Nimi püssü kujul Liivamüts õigõ kavva, ka õigõusku lännüil perreliikmil kirutõdi tuud iks edesi Ливамюцъ. Nimme kääneti dokumenten Liivamütsi. Sõski nakas Kaagjärve valda kolinul perrel olõma säälsin paprin nimi Liivamets. Levisi topõltnimi Liivamets (Liivamüts). Oll’ ka üts nimeparandus eestistämisel, kon muudõti är topõltnimi Liivamets (Liivamüts) ja perrä jäi õnnõ Liivamets.

Arvada või, et liivast es tetä mütsü ka 200 aastakka tagasi Karulan. Küll või kahtlusta, et nime *Liivamõts pandsõ edimäst kõrda kirja mõisakirutaja, kiä tekk’ tuud suvalidsõlt. Kuigi hingelugõmisõn 1826 omma nimekuju Mötsluik, Möttus ja Sönna, kon õ-d om märgit ö-ga, paistus, et siin nimen om õ-d märgit ü-ga.

Karula opõtaja Meyer olõ-i taad nimme olulidsõlt parandanu. Ju sõs tällegi tundu, et Liivamüts om peris ontlik väärnimi. Küll omma nime peränpoolõ är parandanu timä kandja esi, a sõs joba eestikiilses.

Lajassaarõ ütele suladsõperrele panti nimi Kiwilinne (Kiviline), miä lätt kokku alalõ püsünü kotussõnimega talu maa pääl – Kivestü. Kivestüst kõnõldi hullõ juttõ: sääl ollõv kuultu ilda õdagu lamba määgmist ja nättü juuskman nilõnuid lambõid (nahk är nilut), nättü vaimõ ja tontõ. Usuti, et ku kiäki säält üüse läbi pruuv minnä, päse ei tä inne kikkalaulu Kivestüst vällä. Noid juttõ saa lukõ kirändüsmuusõumi maa-ammõti kaardirakõndusõst «Kohapärimus».

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.