Timahava suvõl tulõ kats ümärikku tähtpäivä, miä omma köüdedü 44 aastakka Võro liinatohtrõn tüütänü rahvaeeposõ autori Kreutzwaldiga. Põimukuu lõpun saa 100 aastakka Kreutzwaldi mälehtüssamba pistüpandmisõst, piimäkuu lõpun 85 aastakka Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuusõumi vallalõtegemisest.

Kreutzwaldi memoriaalmuusõumi juhataja Hollo Aimi ütles, et seo muusõum sündü keerolidsõl aol. Pääle oll’ naanu sõda, üüse pommitõdi raudtiijaama, nii et pall’o es julgugi muusõumi vallalõtegemisele tulla. A vallalõ muusõum 28. piimäkuul 1941 siski tetti. 

85 aasta joosul om muusõumin olnu neli püsüvälläpanõkit, noist kõigist om plaanin juubõlipääväl kõnõlda. Plaan om kõnõlda joba järgmädsest välläpanõkist kah. «Ma esi olõ kõgõ inämb huvitõt tuust viiendäst välläpanõkist, midä nuur aoluulanõ nakkas kujondama – mis timä ettekujotusõn tan võisi olla. Tuu om nii-üteldä tulõvigu ettekujotus,» seletäs Hollo Aimi ja kuts kõiki 28. piimäkuul muusõumihe sünnüpäivä tähistämä.

Suvõ lõpun, 29. põimukuul saa 100 aastakka Kreutzwaldi mälehtüssamba vallalõtegemisest Tamula järve veeren pargin. «Seo sammas om võrolaisi puult väega umas võet, selle et kolm õigõt asja omma kokko sadanu: seo sammas om pistü pant õigõlõ inemisele – Kreutzwaldilõ; õigõhe kotusõhõ – Tamula viirde, kon tällegi miildü olla, kävvü ja võiolla istu; ja õigidõ inemiisi puult,» kõnõlõs Hollo Aimi. Õigidõ inemiisi all mõtlõs tä Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi iinotsan koolioppaja Tedre Jakobiga. «Tedrel oll’ kats tsihti: Kreutzwaldilõ mälehtüssammas ja timä elomajja muusõum,» seletäs Hollo Aimi. Tä pidä tähtsäs tuud kah, et päält Lauluesä mälehtüse hoitmisõ om muusõum luud võrokõisilõ üldkultuurilidsõs tarvitusõs.

Hollo Aimi esi om Kreutzwaldi muusõmin tüütänü sama pikält, ku Kreutzwald Võrol liinaarst oll’ – 44 aastakka. Aimi om üts noist 203 inemisest, kedä president timahava avvomärgiga tunnust’.

Kreutzwaldi muusõumi juhataja Hollo Aimi sai presidendi avvomärgi kätte 19. radokuul 2026 Võrol Kreutzwaldi mälehtüssamba man. Rahmani Jani pilt