Lauluesä ümärigu tähtpäävä
Timahava suvõl tulõ kats ümärikku tähtpäivä, miä omma köüdedü 44 aastakka Võro liinatohtrõn tüütänü rahvaeeposõ autori Kreutzwaldiga. Põimukuu lõpun saa 100 aastakka Kreutzwaldi mälehtüssamba pistüpandmisõst, piimäkuu lõpun 85 aastakka Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuusõumi vallalõtegemisest.
Kreutzwaldi memoriaalmuusõumi juhataja Hollo Aimi ütles, et seo muusõum sündü keerolidsõl…
Kreutzwaldi memoriaalmuusõumi juhataja Hollo Aimi ütles, et seo muusõum sündü keerolidsõl…
Vahtsõnõ võru keele klubi Tal’na Võru seltsin
Tal’na Võru seltsil om 12. radokuu pääväst võru keele klubi lõugahusõga «Kõnõlõmi uman keelen». Klubi kokkotulõgi põhjus oll’, et Orioni Jana tublil vidämisel tüütänü võru keele kohvitarõ pidi minemä raamadukogu remondi peräst pikäle pausilõ.
Edimäne istmine Sakala 14 majan oll’ tävveste…
Edimäne istmine Sakala 14 majan oll’ tävveste…
Võrokõsõ saiva Jutuprõmmul võidu
10. radokuul oll’ Tarton Vilde ja Vine lokaalin Eesti Rahvakultuuri Keskusõ ja TarSlämmi kuuntüün sündünü Jutuprõmm. Maakeeli tähendäs tuu, et püüne pääl kõnõldas ummi jutussit ja inemise, kiä saalin istva, saava kõnõlõjilõ punktõ anda. Ku kõnõlõja om lõpõtanu, tulõ nelä sekondi joosul uma…
Kõik naa hää inemise
Täämbädsen lehen om hulga juttu noist, kiä vabariigi aastapäävä aigu tunnustust omma saanu. Tunnustus om kinä asi, tege häädmiilt ja and kimmüst, et midägi om õigõlõ tett.
A ummõhtõ lätt mu mõtõ noidõ inemiisi pääle, kiä arvada ilmangi uman elon korõmbat tunnustust ei saa, kuigi tegevä umma…
A ummõhtõ lätt mu mõtõ noidõ inemiisi pääle, kiä arvada ilmangi uman elon korõmbat tunnustust ei saa, kuigi tegevä umma…
Ilvese Aapo: püvvä eesti ja võro kiilt vii pääl hoita
Räpinä mehe ILVESE AAPO jalajälg kultuurin om nii sükäv, et sinnä astmisõs tulõ vähembält kalameheseerigu jalga säädi. Uuri Aapo käest timä täämbäidsi tegemiisi kotsilõ.
* * *
Olõ hää, tulõta miilde tuud Hermann Julius Schmalzi asja. Kas oll’ niimuudu, et timä…
* * *
Olõ hää, tulõta miilde tuud Hermann Julius Schmalzi asja. Kas oll’ niimuudu, et timä…
Tõsõ karmanihe vahtmisõst olõ-i määnestki kassu
Vanastõ oll’ ütelüs, et ku esi mõistat ellä, olõ-i vaia tõsõ karmanihe kaia. Ja nii ollegi. Ku esi ollit tüütegijä ja saisit katõ jalaga maa pääl, sait egäst rasõhusõst jako.
Ku ma umal aol tüüle lätsi, olle mu palk 62 ruublit…
Ku ma umal aol tüüle lätsi, olle mu palk 62 ruublit…
Kiri Võrolt. Nostalgia
Olõ jõudnu säändsehe ikkä, kon mullõ tunnus, et kõgõ ägedämb ja vägevämb om mu elon joba olnu. Kae igätsüsega innembi olnut aigu, tuu tähendäs tunnõ nostalgiat. Kae kõrrast tihhembäle vannu pilte ja tulõta olnut miilde. Esiki und näten tunnõ makõthallu.
Nostalgia om esieräline mitmõ kihiga tunnõ –…
Nostalgia om esieräline mitmõ kihiga tunnõ –…
Lauri Varju: kõgõ suurõmb tunnustus om, ku latsõ ja latsõlatsõ su tüüd edesi veevä
Mitte õnnõ võrokõisi, a ka hulga eestläisi silmänägemist avitas terräv hoita ja näil julgõlõ päävä poolõ kaia Võrol sündünü ettevõtõ Pro Optika. Ettevõttõ luuja LAURI VARJU om üts noidõ hulgast, kiä saiva…
Avvomärgi saaja Rüga Pille
Pille tull’ umal aol Peri kuuli luudusainidõ oppajas. Sai kümme aastakka olla Vilde kolhoosin sekretär-as’aõiõndaja kah. Parhillast ammõtit naas’ Pille pidämä vabariigi vahtsõst esisaismisõ aigu. Tuukõrra oll’ asotusõl viil miilidsä nimi, a muudõti joba katõ kuu peräst ümbre politseis. Asotust om kutsut nii passilavvas ku…
Mooska rahvas Norramaal sannakäräjil
Norramaal oll’ 6.–8. radokuud Norra sannarahva (Norges Badstulaug) kärräi. Ollimi küllä kutsudu ja kõnõlimi Vana-Võromaa savvusannakombist, a mi maarahva sannaga köüdetüist tegemiisist kah. Käräjä alostusõs pallõldi Edal üldä sannateretüs.
Norra, nigu tõõsõki põh’amaa, om olnu põlinõ sannamaa. 15. aastasaal häötedi Norrah sanna ja sannaelo.…
Norra, nigu tõõsõki põh’amaa, om olnu põlinõ sannamaa. 15. aastasaal häötedi Norrah sanna ja sannaelo.…
Priinime lugu: Liivamets
Seod nimme kand Eestin 17 inemist. Kõik nä omma uma nime saanu ütest paigast, Karula mõisa Lajassaarõ talust. A huvitav om tuu, et alostusõn kirutõdi tuud nimme ü-ga kõikin dokumenten: Liewamütz 1826. aastaga hingelugõmisõn, Liwamüts Karula kerigu meetrikan 1826. aastagast pääle ja ka Karula personaalraamatun 1837.…
Üte sõrmusõ lugu
Taa tõtõstõ sündünü luu kõnõl’ mullõ ütskõrd üts tutva naistõrahvas, nimmami tedä tah luuh näütüses Marias.
Inne tuud, ku Maria Eestihte kolisi, elli tä hulga aastit vällämaal. Määnegi aig oll’ tä administraator üteh suurõ liina väega suurõh spordiklubih, koh sai pia kõkkõ sporti tetä ja inemiisi käve pääväh…
Inne tuud, ku Maria Eestihte kolisi, elli tä hulga aastit vällämaal. Määnegi aig oll’ tä administraator üteh suurõ liina väega suurõh spordiklubih, koh sai pia kõkkõ sporti tetä ja inemiisi käve pääväh…
Puskariajaminõ pääle sõta
Sõast olle viil mõnõ aasta müüdä. Tuu olle inemiisile väega rassõ aig. Inemiisi, esieränis miihi viidi kinni ja kattõva är, kiäki es tiiä, mis näist sai. Naati rahvast Tsiberihe viimä. Umakaitsõ otsõva mõtsamiihi takah. Sakõstõ, esieränis üüse käüti elämiisi kontrolmah, kas kedägi var’atas.
Esä olle naabri…
Esä olle naabri…
Tossu Tilda pajatus. Malaaria
Üts provva oll’ haigõmajan. Tä naas’ joba umast hädäst terves saama, tuuperäst oll’ täl ikäv ja tä lugi mugu raamatit. Noidõ hulgan oll’ raamat, miä kõnõl’ inemise tervüsest ja haiguisist. Ütekõrraga nõstsõ tä silmä raamatust üles ja kost’: «Taivakõnõ, mul om malaaria!»
Huuldaja, kiä oll’ palatilõ…
Huuldaja, kiä oll’ palatilõ…
Muda Mari pajatus. Sõnno vägi
Ma kuuli raadiost, et mi ei saa valli olokõrda, a saami valli ummi mõttit. Sõnno vägi om nii suur, et tuu, millest kõik aig kõnõlõt ja mõtlõt, lätt tõõs. A rassõ om tõistmuudu mõtõlda, ku egä päiv kõnõldas raadiost, et elo om halv ja…
Parm tsuskas: Vabariigi aastapäävä avvoraha
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
