Paganamaa seenetark MÜRGÜ MARJE om pia 88 kuud järgepiten seenen käünü. Minevä nädäli löüdse tä timahavadsõ edimädse huunisa. No kõnõlõmi timäga tsipakõsõ keväjäsiinist lähkümpä.

* * *

Olõt joba löüdnü edimäidsi keväjäsiini. Määndse paiga pääl edimädse huunisa hinnäst vällä omma ajanu?

Edimetse omma hoobis hariliku karikseene. Sääntse verevä kausikõsõ. Meil nimmatas noid ku söögikõlbmatuid, a muialpuul süvväs. Määnestki erilist maiku nail ei olõ, a jääse panni pääl ja purgin ilusa verevä. Ku hää marinaat pääle tetä, siss sünnüse süvvä külh.

Huunisa (kogritsa) tulõva mõnõaastadsõ langi pääle, kos inne omma pedäjä kasunu.

Määndsit keväjäsiini sa korjat?

Kariksiini, huunissu (kogrits), lehmänissu (mürkel), pullinissu (kurrel), soomustorikid, keväjä-võluheinikid, kuusõ-käbikõrgõssid. Edimetse kannumampli tulõva kah joba keväjä vällä, nii võit noidki keväjäseenes nimmata.

Kuis võro keelen ülepää keväjäsiini kutsu võinu?

Mõni aasta tagasi sai Võro instituudi pundiga seenenimmi paika pantus. Säält tull’gi, et ku pall’u keväjäseene omma määntsegi nisa, siss kurreli nimes paksõ mul miis «pullinisa». Näge säänestmuudu vällä külh.

Osa siini tahtva kupatamist, osa ei taha. Kuis noil kõgõ lihtsämpä vaiht tetä?

Kupatamist taht huunisa (kogrits). Ja tuu ei tähendä mitte nellä tunni kiitmist. Vajja om hulga vett, kats kõrda 10 minutit om külänt, vahepääl ja lõpun puhta viiga uhta. Paakaas ja köögiakõn vai uss tulõ valla hoita, kiitmise aur om kah kihvtine. Huunisa näge vällä nigu aju vai nigu kahrul olõs kõtt valla ollu. Tõsõ nisa tulõva nigu torni maast korgõmbalõ ja kupatamist ei taha.

Kuis sul seenekorjaminõ lännü om, kas olõt egä kuu seenen käünü vai om mõni kuu vahelõ jäänü?

Käü iks egä kuu vähämbält kõrra. Märtsin sai 87 kuud täüs, külh aprillin tulõ 88 kah.

«Nä omma üles nõsõnu! Jah, nä omma tõtõstõ üles nõsõnu,» hõigas’ Mürgü Marje suurõl riidil Mol’ovihun ja pand’ üles pildi timahavadsist edimäidsist huunissust. Mürgü Marje pilt