Ma kuuli raadiost, et seo aasta kolmõ kuuga om rahva käest inämb rahha vällä petetü ku terve minevaastaga kokko. Kelmi läävä kõrrast targõmbas ja inemise laskva hinnäst kõrrast kergembäle är pettä.
Mi olõmi harinu, et ütskõik määne as’aajaminõ käü lihtsähe, tulõ õnnõ õigõ koodi sisse vaota. Tuu om nii sisse harinu asi nigu rattaga sõitminõ, mi ei märgota inämb, et vaia om inne sõkada üte ja sõs tõõsõ jalaga. Selle saava suligu inemiisi nii kergehe pettä, et mi ei jõvva inne mõtõldagi, ku näpo omma jo telehvoni numbridõ pääle är vaotanu.
Mi olõmi iks väega õigõ meelega ja selle ei tiiä tõisi kah petjäs arvada.
