Urbõkuu perämädsel pikäl nädälil õnnistu mul kävvü üten Võromaa haridusõ-, muusõumi- ja keeletegeläisiga europarlamendi saadigu Mikseri Sveni kutsõl Brüsseli liinan. Kolmõ päävä päämidses tsihis oll’ saia tiidmiisi europarlamendist, Euruupa aoluust ja Brüsseli liinast. 

Lisas päämiidsile tsihtele lätsi Brüsselile katõ kitsamba huviga. Tahtsõ nätä, kas tõtõstõ om Brüsseli muusigariistu muusõumi saina pääl Võromaa pillimeistre Teppo Augusti pilt, ja luutsõ löüdä suurõst liinast mõistligu hinnaga kängä kooli lõpõtamisõs. Mõlõmba tahtmisõ saiva täüdetüs. Tan sis mõnõ tähelepandmisõ, miä Brüsseli-reisist silmä, kõrva ja miilde jäivä.

Euruupa Parlament

Kõgõ tähtsämb ja ka põnõvam käük oll’ Euruupa Parlamenti. Inne sisseminekit pidi käümä läbi turvakontrolli ja kõigilõ anti külälisekaart. Meid võtsõ vasta Euruupa Parlamendi liigõ Mikseri Sven, kiä kõnõl’ kõgõpäält Euruupa Liidu ütisüisist, kõgõ rohkõmb iks parlamendist. Saimi teedä, et Euruupa Parlamenti valitu piät valima hindäle fraktsiooni, üte fraktsiooni liikmõ hääletäse hariligult üttemuudu. Tuu, mink üle hääleta, otsustõdas Euruupa Komisjonin. Tuuperäst, ku kiäki reklaam hinnäst, et taht minnä Euruupa Parlamendi liikmõs, et sääl kõvastõ sõnna võtta ja otsussit tetä, ei saa timä juttu tõsitsõlõ võtta, selle et tuu ei olõ periselt võimalik. Muidoki om alasi võimalus tühäle saalilõ kõnõlda. Kuunolõgisaal, kon egäl liikmõl uma istmisõkotus, oll’ tõtõst uhkõ ja suur.

Brüsseli liin

Liinan om vana osa, kon omma aoluulidsõ maja, ja vahtsõmb jago, kon näge pall’o uulidsakunsti ja tävveste tõistmuudu ehitüskunsti. Lisas om egäl liinaosal uma nägo, tuu olõnõs tollõst, kiä sääl eläse. Vaesõmba inemise eläse rohkõmb liina keskpaigan, rikkamba liina veeren. Turistõ jaos om kõgõ parõmb kävvü vanaliinan, kon om esiki peris puhas. Vanaliinast vällänpuul omma pall’o kottussõ asku täüs. Massinaga om mitmõn paigan rassõ liiku, selle et uulidsa omma kitsa ja rahvast pall’o. Inemise läävä üle tii sis, ku parasjago saa, valgusfoori rohilist tuld piät küländ kavva uutma.

Auto ja jalgratta

Uulidsa pääl oll’ nätä hulga odavit massinit, nigu Dacia, Peugeot ja tõõsõ – õkva nigu Võromaal. Teslat ja Porschet oll’ kõvastõ veidemb ku Tal’nan. Küländ pall’o sõidõtas jalgrattaga. Noid piät pelgämä, nä sõitva kipõlt ja jalakäüjist väega vällä ei tii.

Ilm

Ku üteldäs, et Eestin või ilm üte silmäpilguga tõsõs minnä, sõs Brüsselin om seo periselt nii. Üts hetk satas, viie minodi peräst om taivas selge ja päiv paistus. Mõnõ ao peräst tulõ jälki vihm vai esiki lumi taivast alla. Tuul oll’ kõik aig väega kõva, majju vaihõl sai viil olla, a lagja uulidsa pääl es olõ näütüses vihmavarjust sukugi kassu. Tuuiist oll’ urbõkuu lõpun joba kevväi käen, mitmõn kotussõn sai nätä mitmõsugumaidsi häiermit.

Inemise

Brüsseli elänigest omma 20% uma nuka inemise, 80% muialt tulnu. Riigin om kolm riigikiilt: prantsusõ, hollandi ja saksa kiil. Tuuperäst om lisas turistõlõ nätä pall’o esi rahvusõst ja kiilt kõnõlõjit inemiisi. Ka olõgi poolõst omma inemise küländ esisugumadsõ. Õkvalt päält perälejõudmist sõitsõ meist jalgrattaga müüdä meesterahvas, kiä vilist’ Euruupa hümni. Nätä oll’ noid kah, kinkal olli uulidsa veeren müügiputka viimädse piiri pääle lastu, tävveste pruunõ banaanõga.

Muusõumi

Vanaliinan omma pall’o hää muusõumi ütstõõsõlõ väega lähkül. Kävemi Euruupa aoluumajan, Matalmaiõ vannu meistride, paikligu kuulsusõ Magritte’i, uulidsakunstnik Banksy ja muusigariistu muusõumin. Hää oll’ nätä, et mitmõn kotussõn saava kooni 18aastadsõ massulda sisse. Tuuperäst oll’ muusõumõn hulga koolilatsi, kiä saiva sääl oppust nii kunsti ku muusiga kotsilõ.

August Tepp

Olli kuuldnu juttu, et muusigariistu muusõumin om pilt Võromaa mehest Teppo Augustist. Lätsimi tuud otsma, a tedä oll’ peris rassõ üles löüdä. Kävemi läbi kõgõ muusõumi ja ku ollimi piaaigu käega löömän, löüdsemi õigõ paiga üles. Pilt om olõman, tuu ala om kirotõt: August Tepp, Võrumaa, Estland. 

Kaemist väärt kujo

Üts väega tunnõt kujo Brüsselin om Kusõja Poiskõnõ. Tuu perrä omma tettü kusõja tütrik ja pini. Poiskõnõ oll’ oodõtust pall’o tsillemb, vast mõnõkümne sendimiitre pikku. Lisas om täl iin väret, minkast kujo om väega kavvõlõ pantu. Nii ei olõ võimalik esiki kujo pääd silestä ega timäst hääd pilti tetä. Kõnõldas, et poiskõsõl olli Eesti Vabariigi aastapääväl sälän eesti rahvarõiva, tuu jaos ollõv eräle avaldus kirotõt. Tütrigu kujo om üte väega kitsa uulidsa saina seen, võra takan. Pinni mi es lääki kaema.

Viisakus

Üts asi, miä viil silmä naas’, oll’ inemiisi viisakus. Brüsselin omma koolitõdu inemise, kiä kõnõlõsõ inämbüisi prantsusõ kiilt. Nii sai naidõ kolmõ päävä joosul mitmit kõrdo kuulda teretüst bonjour, mademoiselle ja tenosõnnu merci beaucoup. Toda nii poodin ku niisama uulidsa pääl. 

Nii taa asi Euruupan käü.

Raamadukogo kõrvalt mäekundi päält saa tetä piltpostkaardi muudu pildi üle Brüsseli vanaliina. Rahmani Elo pilt

Teppo August om Brüsseli muusigariistu muusõumin säet kõrvuisi tõisi tunnõtuidõ Euruupa pillimeistride ja -mängjidega. Õnnõ o-täht Teppo nime lõpust om kohegi är kaonu. Rahmani Elo pilt

Pildi uulidsakunstniku Banksy muusõumi saina pääl. Et Banksy om innekõkkõ grafitikunstnik, olli muusõumi mõnõ nuka ehitedü peris uulitsanuka sugumaidsis. Rahmani Elo pilt

Kuulsa kujo Kusõja Poiskõnõ om oodõtust tsillemb ja tsipa veidemb kuulsa Kusõja Tütrik om kah tsill’okõnõ. Rahmani Elo pildi

Huulmada küländ jahhest keväjäilmast, istus Brüsseli vanaliina väläkohvikin õdagist hulga rahvast. Rahmani Elo pilt

Brüsselin om urbõkuu lõpun tsipa suurõmb kevväi ku meil, mõni puu om joba häitsmit täüs. Rahmani Elo pilt