Dokumentaalfilm «Laskumine orgu»
Portreefilm Lauritsa Piitrest
Lavastaja Huimerinna Johan

Jah, seo om Võromaa film. Film innekõkkõ Kütioro luudusõst kõigi ummi puiõ, puhmõ, kihulaisi, nättävide ja nägemäldä mutukidõga. Ja kõgõ tollõ sisse om hinnäst kükänü üts puulandsakunõ kunstnik Lauritsa Piitre, kiä om aoga muutunu luudusõimme osas.

Filmitegijit tulõ kittä. Esieränis näide piinüt tunnõt, avvostust uma matõrjaali vasta. Kõiki noid võimsit oropilte, tagasikaehuisi aigu, ku säälsaman toimõnd’ kunstnik Ohaka Valdur. Ja päätegeläse Lauritsa Piitre inemise muudu vällänäütämist.

Muidogi om tego portreefilmiga, a päätegeläisi om siski kats. Laurits ja Kütiorg. Ja sis viil tuu määnegi vaimlinõ tõmmõ, miä luujit-inemiisi orgo minemä kisk. «Hariligu kaeja» vii film kah egäpääväelost vällä ja näütäs, et harinuisi tegemiisi ja mõtlõmisõ kõrval om tõisi võimaluisi kah. Noilõ, kiä Lauritsa ja oro-eloga tutva, pakk film tsipakõsõ ärtundmist ja herätäs mälehtüisi.

Kuigi teedüstüse perrä võisõ arvada, et tahetas otsi skandaali vai määnestki suurõmbat vastassaisu, om inämbüs filmi siski rahulinõ edesiliikmine. Nigu aig liigus Nipernaadi luu muudu keväjäst talvõ, liigus umin egäpäävätsin tegemiisin Laurits kah. Omma ütsiku kerge kokkoputmisõ jala pääle sadanu puu vai kõvva hellü tegevä massinaga, miä elämisele ülearvo lähküle tüküs, a säändsit kokkopõrkamiisi om veidü. Inämbüisi tohkõndas inemisest päätegeläne niisamatõ ümbre, tege süvvä, vidä kemmergut tühäs, käü märdisanti juuskman.

Jah, mõnõ Lauritsa Piitre sõnavõtmisõ vai saisukotussõ võiva edimädse päälekaemisõga paistu ülearvo radikaalsõ. Näütüses ku tä kõnõlõs otsalda majandusõ kasumisõst, miä lätt luudusõ säädüisi ja võimaluisiga vastaollo. A periselt jo omgi niimuudu. Ku võtta Lauritsat ku veerepäälist radikaali, sis and timä olõminõ kätte piiglipildi tõsõst veerest. Kaejalõ saa selges, et muinasjutt otsalda kasumisõst om kah tävveste veerepääline radikaalsus. Ummõhtõgi pidä suur jago inemiisi tuud täämbädsel pääväl normaalsusõs.

Tuu piiglipilt omgi mu meelest seo filmi kõgõ suurõmb väärtüs. Lisas ilosa pildi orost ja kunstnigust piigli iin. Periselo pututusõ, kitsõst liha saaminõ ja mua seen kunstpilte tegemine andva filmile kah lihha mano. A liha nimel ei olõ filmi õnnõs vinütet, tsipa päält tunni pikkusõga lugu om õkva paras kaeminõ. Ei jõvva igäväs minnä.

Kütioro kihulasõ ummi silmi Lauritsa pää sisse istutaman. Kaadri filmist