Kullõlda saa hääd koorilaulu
Koorilauluhuviliidsil om ligembäl aol võimalus mi kandin kattõ hääd koorikontsõrti kullõlda. 28. mahlakuul and Põlva kultuurikeskusõn uma tegotsõmisõ 40. aastapäävä kontsõrdi segäkuur Kevadised Hetked, 3. lehekuul pidä kontsõrdiga Võrol Kandlõ kultuurimajan umma 35. sünnüpäivä segäkuur Hilaro.
Põlva segäkoori Kevadised Hetked dirigent Tammeoro Saidi kuts kõiki…
Põlva segäkoori Kevadised Hetked dirigent Tammeoro Saidi kuts kõiki…
Sännän tulõ luulõpäiv Adsoni Arturi avvus
7. lehekuul loetas Sännä kultuurimõisan jäl Adsoni Arturi avvus võrokeelist luulõt. Umakeelidse luulõ ettekandmisõ mõtõ um suurt võro luulõtajat miilde tulõta ja tõisigi kiränige võrokeelist loomingut lugõma härgütä.
Luulõpääväst oodõtas ossa võtma latsiaialatsi ja opilaisi kooni gümnäsisteni vällä. Egä lugõja kand ette…
Luulõpääväst oodõtas ossa võtma latsiaialatsi ja opilaisi kooni gümnäsisteni vällä. Egä lugõja kand ette…
Käsitüünäütüs «Rohkõmb ku vanaimä aoviidüs»
Unõhta ikäv olõküpär! MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü esindüspoodin om vallalõ näütüs, kon näet suvõmoodu õigõt korgust – heegeldedüid kübärit, miä pandva pääd käändmä ja pääd katma. Neo kübärä omma esimuudu, selle et omma puhtani käsitüü. Seo om aiglanõ muud uman…
Võhandu maraton lei elo kiimä
Nigu egä kevväi, lei minevä puulpäävä peet Võhandu maraton mi kandi elo kõrralikult kiimä. Ütes pääväs teivä mitmõl puul uma ussõ vallalõ söögitegijä, et maratonirahvalõ üteneläjile kihäkinnütüst pakku. Pildi pääl om kuulutustahvli, miä kuts rahvast Leevil supitelgi mano.
UL
Kuulutustahvli Leevil. Rahmani Jani pilt
UL
Kuulutustahvli Leevil. Rahmani Jani pilt
Vanan-Koiolan tulõ keväjälaat
Keväjälaatu peetäs Vana-Koiola rahvamaja man pühäpäävä, 26. mahlakuul kellä 10–14.
Laadu päält või löüdä käsitüüd, keraamikat, luudustuutit, talo- ja aiakaupa. Kell 13 om uuta kontsõrti, vallalõ om kogokunna kodokohvik.
UL
Laadu päält või löüdä käsitüüd, keraamikat, luudustuutit, talo- ja aiakaupa. Kell 13 om uuta kontsõrti, vallalõ om kogokunna kodokohvik.
UL
Kanepi kihlkunna laulupäiv «Keväjä tsirgukõnõ»
Pühäpäävä, 26. mahlakuul kell 11 peetäs Kanepi rahvamajan Kanepi kihlkunna latsi laulupäivä «Keväjä tsirgukõnõ».
Üles astva umakandi kogõnu laululatsõ ja peris alostaja kah. Laulupääväle om küllä uuta ka tunnõtut latsilauluperet Lolala.
UL
Üles astva umakandi kogõnu laululatsõ ja peris alostaja kah. Laulupääväle om küllä uuta ka tunnõtut latsilauluperet Lolala.
UL
Võro vald kuts kodokandin ümbre kaema
1.–2. lehekuul tulõva Võro vallan vallalidsõ turismipäävä, miä tähendäs, et mitmõ turismiettevõtja kutsva küllä ummi tegemiisi kaema: pakutas giidituurõ, lühkeisi tsõõrikäüke, tüütarri, maitsõelämüisi ja esieräliidsi ettevõtmiisi, midä egä päiv pruuki ei saa.
Kõrraldaja lupasõ võimaluisi saia kokko köütvide inemiisiga, nätä põnõvit paiku ja saia…
Kõrraldaja lupasõ võimaluisi saia kokko köütvide inemiisiga, nätä põnõvit paiku ja saia…
Võro liinavalitsus uut avvomärgi-ettepanõkit
Võro liinavalitsus uut pakmiisi, kiä võissi saia 2026. aastagal liina avvomärgi. Ettepanõkin piät olõma avvomärgi kandidaadi andmõ, teedüs tuu kotsilõ, millega tä tegeles, ja põhjusõ, mille tä võissi märgi saia.
Võru liina põhimäärüsen om kirän, et avvomärk andas inemisele liina hääs tettü…
Võru liina põhimäärüsen om kirän, et avvomärk andas inemisele liina hääs tettü…
Nii nä leiväki mi Põltsamaa sinebi maaha!
Väega hirmsa uudis tull’: Põltsamaa sinebi tegemine lõpõtõdas är. Sõnnost tulõ õkva puudus.
Põltsamaa sinep om jo üts osa mi elost. Taa om mi uma mekk, midägi säänest, minka üten Eesti rahvas üles om kasunu, kõik elo timäga kuun elänü. Kujota ette: võtat…
Põltsamaa sinep om jo üts osa mi elost. Taa om mi uma mekk, midägi säänest, minka üten Eesti rahvas üles om kasunu, kõik elo timäga kuun elänü. Kujota ette: võtat…
Kokmanni-Konsapi Tiia: olõ iks luutnu, et saa är ellä nii, et ei piä sõta nägemä
Räpinä kandi Zerno ökotalo vanapernaanõ KOKMANNI-KONSAPI TIIA om valmis saanu raamadu «Muhe sahver», kon om är trükit 88 tsipa kiiksuga kirja pantut lühküt nal’alist hoidussõretsepti. Uuri perrä, kuis raamat valmis sai ja midä…
70 aasta iist klassiekskursioonil
Käve Tartu II keskkoolin. Kolhoosnikest vanempa sai meile läbi hädä söögikraami ja sällärõiva lupa. Vanempide klasse rahvas olli hendäle maal pidusid kõrraldõn sõiduraha tiinnü. Meil oll’ muusigakoolin opnu Larissa umba hää kõrraldaja. Meid oll’ kokku 25, mis tuu sis kamba pääle üts iiskava kokku…
Kiiguplats, miä sünnüssi väega häste ka Võro liina
Ku ilma pite ümbre hulgit, jääs iks midägi säänest silmä, miä kodokandin kah olla võinu. Moldovan trehvsi säändse vahva kiigutsõõri pääle. Tuu oll’ õkva latsi mänguplatsi kõrval, et imä-esä saanu rahumeelen telefonin kiiku, ku latsõ köüdsi pite turnva. Õkva…
Tõsõ kundi otsast. Miil muutus nigu keväjäne ilm
Lihavõttõpühä umma mu seen kõgõ tekütänü esieräliidsi mõttit. Periselt um kurb, ku kiäki risti lüvväs ja tõsõ tollõ pääle pidutsõsõ ja hinnäst häste tundva. Pühäkuan tulõt’ pastoriherrä miilde, et palmipuiõpühäl, säidse päivä inne toda kurba sündmüst, tull’ Jeesus Kristus Jeruusalemma…
Läti Kristin: sporti teten ei või kihä pingulõ olla!
Om pühäpäiv, 12. mahlakuu ja paistus päiv, kuigi tuulõkõnõ kah puhk. Olõ Osolan ja kõnni uma vana põhikooli poolõ. Kooli staadioni pääl pidi olõma kettägolfi-koolitus, midä vidä maailmameistri Läti Kristin.
Ega ma väega suur taldrõgupildmise huvilinõ olõki-i, a ku sääne…
Ega ma väega suur taldrõgupildmise huvilinõ olõki-i, a ku sääne…
Kas meist saava ahvi ja kunstmudso nakkas ello kontrolma?
Kuuldusõ, et kunstmudso vai AI võtt kõgõ mi egäpääväelo uma kontrolli ala, om mu meelest iks katõ otsaga asi. Ütelt puult om hää ja mukav. Ku esi ei mõista määnest ülesannõt vai probleemi lahenda, sis annat AI-lõ hädä lõugu…
Priinime lugu: Algus
Seol nimel om Eestin 23 kandjat. Nimi tegüsi kolmõn paigan, a päämidselt om edesi lännü üts kolmõst, Kanepi kihlkunnan pant nimi.
Kanepin pandsõ opõtaja Roth perekunnanime Algus 1809. aastagal Vana-Piigandi mõisa Karba Viidriki perrele, Kürvitse Aado perrele ja Hino Mihkli kolmõlõ perräjäänüle tütrele. Nimä olli kõik Hino…
Kanepin pandsõ opõtaja Roth perekunnanime Algus 1809. aastagal Vana-Piigandi mõisa Karba Viidriki perrele, Kürvitse Aado perrele ja Hino Mihkli kolmõlõ perräjäänüle tütrele. Nimä olli kõik Hino…
Potipõllundus
Kasvi üles Kruutusõ mõisasüämen. Sääl oll’ joba ammu olnu tõukari ja hoolõga põldu haritu. Mu üleskasumisõ aol oll’ kõvastõ inemiisi liikmist kah. Oll’ targõmbat rahvast, selle et maalõ tull’ koolitõduid as’atundjit. Rahvast iks tull’ ja läts’, sõapagõjit oll’ kah ports. Egäüts tõi ummi kombit ja arvamiisi hindägä üten.
Moonakõisimajju…
Moonakõisimajju…
Tossu Tilda pajatus. Lain lühküs aos
Vahtsõ vabariigi alostusõaol naati mi maalõ tuuma vällämaalt maaha kantuid arvutiid, miä meile viil häste kõlvssi. Võromaa poiss sõitsõ Tal’nalõ panka praktikalõ. Sai ütte tarrõ Tal’na poisiga. Istõva päiv läbi arvutidõ takan. Õdagu ütel’ Tal’na poiss, et praktikandil tulõ iks liiku kah tetä.…
Muda Mari pajatus. Jüripäiv
Ma kuuli raadiost, et veteranipäivä peetäs selle jüripäävä, et Pühä Jüri oll’ sõamiihi ja ristirüütlide kaitsja. Säidse saandit tagasi nakas’ jüripäävä pääle ka Jüriüü mäsu, kon eestläse võitli noidõsammo võõridõ vasta, kedä Pühä Jüri hoit. Tuu pühämiis om olnu Võro liinalõ kah väega tähtsä. Pühä…
Parm tsuskas: drooni laskmisõ päiv
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
