Laabsa nal’aga poolõs laulupäiv
Timahavanõ Võro maakunna vokaalansamblidõ päiv, miä peeti 5. mahlakuul Vahtsõliinan, oll’ laabsa ja lustilinõ. Seokõrd oll’gi inämb tähelepandmist pööretü nal’ategemisele, esiki päävä päälkiri oll’ «Nal’aga poolõs».
Et kiri täüde lännü, olli päivä sisse ja vällä juhatama kutsutu mi kandi üte kimmämbä nal’ategijä Laheda muti…
Et kiri täüde lännü, olli päivä sisse ja vällä juhatama kutsutu mi kandi üte kimmämbä nal’ategijä Laheda muti…
Keväjädse seene nakkasõ joba tulõma
Paganamaa seenetark MÜRGÜ MARJE om pia 88 kuud järgepiten seenen käünü. Minevä nädäli löüdse tä timahavadsõ edimädse huunisa. No kõnõlõmi timäga tsipakõsõ keväjäsiinist lähkümpä.
* * *
Olõt joba löüdnü edimäidsi keväjäsiini. Määndse paiga pääl edimädse huunisa hinnäst vällä omma ajanu?
Edimetse omma hoobis hariliku karikseene.…
* * *
Olõt joba löüdnü edimäidsi keväjäsiini. Määndse paiga pääl edimädse huunisa hinnäst vällä omma ajanu?
Edimetse omma hoobis hariliku karikseene.…
Maastigumoodu rõivamoodun
Kooni 26. mahlakuuni saa Võromaa muusõumin kaia näütüst «Pinnamuud. Kolm põlvkunda moodumaastikul». Välläpanõgi kokkosäädjä Nemvaltsi Erle ja Laeva Marion omma tahtnu näüdädä, kuis Lõunõ-Eesti kundi omma andnu vaimopuhahusõ luvva kihä kattõs vai ka kunstilidsõs vällänäütämises rõivit, mille man omma silmiga kumbatava maastigu vormi, kihi ja…
Vällä om kuulutõt Adamsoni Hendriku murdõluulõvõigõlus
Mulke selts kuts kõiki murdõluulõhuviliidsi esitämä ummi luulõtuisi pikä traditsiooniga murdõluulõvõistlusõlõ. Luulõtuisi oodõtas 1. süküskuu pääväs. Parõmbilõ andas avvohinna Mulgimaa kirämehe ja koolipapa Adamsoni Hendriku 135. sünnüaastapääväl, 6. rehekuul 2026 Kärstnä mõisan.
Murdõluulõavvohinna välläandmist alost’ 1994. aastagal kiränik Baturini…
Murdõluulõavvohinna välläandmist alost’ 1994. aastagal kiränik Baturini…
Viitinäl tulõ vanno raamatidõ laat
Rõugõ valla raamadukogo kuts nii suuri ku väikeisi, nuuri ku vanno pühäpääväl, 12. mahlakuul Viitinä mõisalõ vanno raamatidõ laadulõ.
Joba neläs aastak peetäs säänest laatu, kon raamadukogost maaha kantu raamadu saadõtas vahtsõ tsõõri pääle. Raamadu omma laadu pääl hää hinnaga. Hind pandas sendimiitre,…
Joba neläs aastak peetäs säänest laatu, kon raamadukogost maaha kantu raamadu saadõtas vahtsõ tsõõri pääle. Raamadu omma laadu pääl hää hinnaga. Hind pandas sendimiitre,…
Tulõ Uma Meki keväjägurmee
10.–19. mahlakuuni peetäs Uma Meki keväjägurmee nädälit. Tuul aol pakva kümme restoraani kolmõkäügilist erimenüüd paikligust värskist söögikraamist. Menüü hind om 35–39 eurot ja kõrraldaja ütlese, et söögi omma valmis saanu paikkunna tippkokkõ meistrikäe all.
Timahavatsõst sööginädälist ossavõtja omma Suur Muna, Ilmaveere, Kolm. Köök & Deli, Ööbikuoru…
Timahavatsõst sööginädälist ossavõtja omma Suur Muna, Ilmaveere, Kolm. Köök & Deli, Ööbikuoru…
Kõomahl ja lämmi suidsusannaliha…
. . . .ja võiolla üts värskele koksit sibulakuuriga värvit muna sinnä mano. Sääne omgi mu meelest munapühiaignõ õndsus.
A sis loet kostki, et kõomahl olõ-i muud ku õnnõ vesi, kon tsipa puutsukõrd seen. Ja viil loet, et suidsuliha ja muna ei olõ tervüsele hää. Egäsugumaidsi ull’uisi…
A sis loet kostki, et kõomahl olõ-i muud ku õnnõ vesi, kon tsipa puutsukõrd seen. Ja viil loet, et suidsuliha ja muna ei olõ tervüsele hää. Egäsugumaidsi ull’uisi…
Kaemi alla, oro põhja!
Dokumentaalfilm «Laskumine orgu»
Portreefilm Lauritsa Piitrest
Lavastaja Huimerinna Johan
Jah, seo om Võromaa film. Film innekõkkõ Kütioro luudusõst kõigi ummi puiõ, puhmõ, kihulaisi, nättävide ja nägemäldä mutukidõga. Ja kõgõ tollõ sisse om hinnäst kükänü üts puulandsakunõ kunstnik Lauritsa Piitre, kiä om aoga muutunu luudusõimme osas.
Filmitegijit tulõ kittä. Esieränis näide…
Portreefilm Lauritsa Piitrest
Lavastaja Huimerinna Johan
Jah, seo om Võromaa film. Film innekõkkõ Kütioro luudusõst kõigi ummi puiõ, puhmõ, kihulaisi, nättävide ja nägemäldä mutukidõga. Ja kõgõ tollõ sisse om hinnäst kükänü üts puulandsakunõ kunstnik Lauritsa Piitre, kiä om aoga muutunu luudusõimme osas.
Filmitegijit tulõ kittä. Esieränis näide…
Kuis mu süä Koidula luulõvõigõlusõl tsälkä sai
Kündlekuu 11. pääväl oll’ Võrol Kreutzwaldi muusõumin Koidula luulõvõigõlusõ eelvuur, kost ma pässi edesi lõppvõigõlusõlõ Pärnuhe. Ma loi Koidula luulõtust «Meil aia-veeren uulitsan» hindä tõlgitun võro keelen. Tuu Grothi Klausi luulõtusõ om jo Koidula esi kah alambsaksa keelest ümbre pandnu.…
Kiri Võrolt. Unõhtõdulõ pärlile
Olõ no katõssa aastakka umast elost Võro liinan elänü ja perämädse aasta seo liina kõgõ vanõmban piirkunnan Koidula uulitsan. Mu parhilladsõ kodo vastan om üts seo liina armsampi ja ilosampi majju, miä kand nimme Villa Olga. Tä jäi mullõ silmä joba sis, ku…
Varrakeväjädsen Brüsselin Võromaad otsman
Urbõkuu perämädsel pikäl nädälil õnnistu mul kävvü üten Võromaa haridusõ-, muusõumi- ja keeletegeläisiga europarlamendi saadigu Mikseri Sveni kutsõl Brüsseli liinan. Kolmõ päävä päämidses tsihis oll’ saia tiidmiisi europarlamendist, Euruupa aoluust ja Brüsseli liinast.
Lisas päämiidsile tsihtele lätsi Brüsselile katõ kitsamba huviga. Tahtsõ…
Lisas päämiidsile tsihtele lätsi Brüsselile katõ kitsamba huviga. Tahtsõ…
Priinime lugu: Nopri, Onoper ja Oper
Nimel Nopri om kandjit 25. Panti seo õnnõ üten paigan, Rõugõ Haani mõisa Abikülän (parhilla Troll’a külä). Priinime Nopri saaja olli Avi Tuuma Jaani latsõ ummi perridega.
Nimel Onoper om kandjit 17. Ka seo panti üten paigan, Põlva Võru mõisa Vagula külän, vanan kiräviien…
Nimel Onoper om kandjit 17. Ka seo panti üten paigan, Põlva Võru mõisa Vagula külän, vanan kiräviien…
Vinnüjä villavahetus
Latsõn tüküs aig maru aigupiteh liikma. Suurõ pandva su iist kõik paika, kohe saat liiku, kuna saat liiku. Ja vahepääl tulõ uuta. Üts ilmkistumalda ikäv ja vinnüjä uutminõ oll’ näütüses villavahetusõh. Vanaimä võtsõ latsõlatsõ üteh, ku minti liina midägi hääd ostma. A ku maainemisel om vaia…
Seokõrd sääne lugu
Võlssi ei tohe, varastõda ei tohe. Maast madalõst tetti meil kotun tuu selges. Ausus PIDI avvu seen saisma.
Mu sõsarõ jutu perrä juhtu ütskõrd mi kotun sääne lugu. Ütel joba hämärigul aol, ku petrolilamp lavva pääl palama oll’ pantu, käve kõva pauk ja lambi klaas linnas’ lakja.…
Mu sõsarõ jutu perrä juhtu ütskõrd mi kotun sääne lugu. Ütel joba hämärigul aol, ku petrolilamp lavva pääl palama oll’ pantu, käve kõva pauk ja lambi klaas linnas’ lakja.…
Tossu Tilda pajatus. Keremb kohvikroosikõnõ
Seo lugu juhtu restoraanin. Vanast iks oodõti restoraanin väega hääd teenindüst.
Nii läts’ki üts miis restoraani, istõ lavva taadõ ja telse kelneri käest kroosikõsõ kohvi. Veitü ao peräst tõigi kelner kohvitassi, a luidsast es tuu.
Miis kai kroosikõist tükk aigu, sis kutsõ kelneri…
Nii läts’ki üts miis restoraani, istõ lavva taadõ ja telse kelneri käest kroosikõsõ kohvi. Veitü ao peräst tõigi kelner kohvitassi, a luidsast es tuu.
Miis kai kroosikõist tükk aigu, sis kutsõ kelneri…
Muda Mari pajatus. Õigõmeelidse ohvri
Ma kuuli raadiost, et seo aasta kolmõ kuuga om rahva käest inämb rahha vällä petetü ku terve minevaastaga kokko. Kelmi läävä kõrrast targõmbas ja inemise laskva hinnäst kõrrast kergembäle är pettä.
Mi olõmi harinu, et ütskõik määne as’aajaminõ käü lihtsähe, tulõ õnnõ õigõ koodi…
Mi olõmi harinu, et ütskõik määne as’aajaminõ käü lihtsähe, tulõ õnnõ õigõ koodi…
Parm tsuskas: Muna-Cola
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
