Muda Mari pajatus. Lugõmisõ mõistmisõst ja presidendist

Ma kuuli raadiost, et osa noorõmba inemise ei mõista eesti keeleh lukõ. Vai ei saa arvo, midä lugõva. Innekõkkõ ei mõista noorõ inämb säändsit egäpäävätsit sõnno.

A ega vanõmba inemiseki saa-i kõgõst arvo. Parhilla om keerolinõ säädüisi lugõminõ. Olkõ noh, ku harilik inemine mõista-i säädüsest vällä lukõ, et vanaimä või iks latsõlatsõlõ põrknit kasvata. A ku säädüsetegijä esi ei tiiä, midä sinnä kirja om pantu, sõs omma vast säädüse pall’o keerolidsõ. Ku sa olõt näütüses justiitsministri vai riigikogo liigõ, sõs tulõ kõik ammõtlidsõ paprõ, mille puult kätt nõstat, iks kõrdapite läbi lukõ.

Selle piät riigikokko vai vallavolikokko valima iks säändsit inemiisi, kiä mõistva tähti ja saava loetust arvo kah. A kas president piässi esi kõiki säädüisi tundma vai avitas, ku täl omma hää nõvvoandja? Kas tuust avitas, et president miildüs kõigilõ? Ja kas piässi miildümä? Vet paari nädäli peräst olõmi targõmba.

UMA Leht