Eestin ja Võromaalgi omma viimätsil aastil populaarsust kor’anu süüdävä kuslapuumar’a. Võromaal kasvatõdas näid Alt-Lauri mahetalon Rõugõ vallan.

Neo hapnõmakõ mar’a tulõtasõ maigu poolõst miilde joovikut ja must’kat ni määrvä sammamuudu kässi, a mekk on siski tsärrembä olõkiga. Sääl võit tunda sitkamarja ja vabarnat kah. Kuslapuumar’a saava valmis joba jaanipäävä aigu, a viil minevä nätäl sai näid kinäste suuhtõ ja pangi tsäpsi. Maik oll’ suvõ tõsõ poolõ lämmüsest õnnõ jüvädsembäs saanu.

Alt-Lauri talo perremiis Kesküla Kaimo ütel’, et kuslapuulooma saiva täl katõ hektäri pääle maaha pantus kuus aastakka tagasi. Teedüse löüdse tä Polli aiandusuuringidõ keskusõ lehe päält ja nii nõssi huvi kah. Kuslapuu luuduslinõ kasvukotus om Tsiberin ja Kanadan. Nii et ütelt puult om tego veitüga lepjä puhmaga: häitsme kannatasõ katsakraadist külmä ja talvõl pidävä vasta kooni 40kraaditsõlõ kidsukülmäle. «Mar’a omma siski õrnõmba,» tähend’ Kesküla Kaimo mano. Uma hädä ja vainlasõ omma egäl kasvul.

Tuust, mille kuslapuumar’a hää omma, võit kõnõlda pikält. «Marju seen om pall’o antioksüdantõ ja C-vitamiini,» tõi Kesküla Kaimo vällä kats tervüsetullo. Ku veebist mano uuri, sis saa kokko pikä nimekirä: vererõhu allavõtmisõst kooni vanas jäämise aigladsõmbas tegemise ja hüperaktiivsusõ tagasihoitmisõni. Vinnemaal, Hiinan ja Jaapanin omgi kuslapuumarju aastagasatu pruugitu kombõperitsen meditsiinin.

Alt-Lauri perrerahvas pand marju sükävkülmä ja tege sahvti kah. Üte toodussõ tarvitaja omma restoraani. Viil saa kuslapuumarjust tetä mar’aviina, mahla, siiropit ja muudki.

Hainakuust pääle om pakutu mar’asõbrulõ hindäle korjamisõ võimalust kah ja ku ilm lehe ilmumisõ aos jo är ei olõ käändnü, sis võiva huvilidsõ asja viil uuri.

Alt-Lauri talo perremiis Kesküla Kaimo näütäs umma kuslapuuaida, kohe kuus aastat tagasi sai kükätüs 6400 kuslapuuluuma. Kabuna Kaile pilt