Võrokõsõst ilmahulgus MUSTMAA ULVIi om saanu valmis raamadu «Minu Island». Uurimi, midä autor umast raamatust ja ilmaelost kõnõlõs.
* * *
Kuis taa raamat sündü?
Ma olõ Islandil kokko elänü-tüütänü nii umbõs puultõist aastakka ja ma kiroti tuul aol blogi. «Sa piät kõgõst taast nal’ast raamadu vällä andma,» oll’ nii üts ku tõnõ iks ütelnü. Ma liiguti õnnõ õnnõligult kõrvu ja arvssi, et hää sõbra niisama kitvä. No a ku sõs Petrone Print minevaasta kuulut’, et otsitas vahtsõ «Minu Islandi» kirotajat, nakas’ mu ütismeediäpott üle ajama – iks et «Nüüt om su kõrd!». Mõni kipõmb oll’ mu nime esi kah joba välläandjalõ saatnu. Nii või üteldä, et seo raamat om rohkõmb vällästpuult pääle pressit ja «rahva tungiva nõudmisõ» ilmutus.
A ega blogi tegemine raamatus nii lihtsä es olõki, ku ma edeotsa arvssi. Blogin oll’ juttu kolmõ-nelä raamadu jagu, nii et kaalmist, midä võtta vai midä jättä oll’ iks kõvva.
Mille Island sul süämen om?
Island om lihtsähe üts ärütlemädä illos maa. Ja väega mitund muudu illos. A tuud om rassõ sõnnuga seletä. Ma proovi nii: merd omma vast kõik nännü. Ja tiidvä, et meri või väega illos olla sõs, ku om tuulõvaikus, ja sõs, ku sääl omma väiku jänesse pääl, vai sõs, ku mässäs ja tormas, ja sõs, ku päiv lätt luujalõ vai kuuvalgõn vai… Umbõs nii om Island kah egä kõrd ummamuudu illos. Islandil om pall’o põnõvit maastikkõ ja säändsit värme, midä sa ei mõista uuta: üten paigan om müürükivi verrev ja rannaliiv must, järgmädse nuka takan om liiv verrev ja müürükivi must…
Ja Islandi inemiisil om mu meelest talopojatarkust rohkõmp alalõ ku mõnõl tõsõl rahval. No näütüses hobõsõliha süümine: ku trehväs, et mõni hopõn murd näütüses laavapõllu pääl jalaluu är ja om selge, et timäst inämb asja ei saa, sõs tetäs hädätapminõ ja liha süvväs är.
Vai arvusaaminõ, et mi olõ tan saarõkõsõ pääl kõik üts rahvas, midägi ei olõ tetä – tulõ tuuga leppü, et sa olt sääne ja ma olõ tõistmuudu. Tolerantsust om Islandil mu meelest inämb ku Eestin.
Miä om Islandil ja Võromaal üttemuudu, miä tõistmuudu?
Üttemuudu om näütüses ütistransport maalt pääliina: inämbüisi käü üts buss päävän. Noorõ läävä kah pääliina är ja sõs tõistpite pääliina rahvas õhkas, et maaelo om nii illos ja romantilinõ. Inemiisiga om lihtsä jutu pääle saia ja väikside rahvidõ teema omma sakõst ütesugudsõ – et kas kiil jääs püsümä ja kuimuudu tuud kaitsa.
Tõistmuudu om vast tuu, et mõlõmbal puul om elotus küll hajovalla, a Islandil omma elämise viil rohkõmb harvakult ku Eestin. Rahvaarvu teemaga om eski eestläsel rassõ är harinõda: ku jalgpalli MMi aigu naatas küläga ütenkuun telekat kaema ja kokko tulõ 20 inemist, sõs või paistu, et huviliidsi oll’ veidü. A ku tuu Eesti rahvaarvuga läbi rehkendät, sõs telekakaeminõ, kohe korjus 70–80 huvilist, om joba küländ suur pido.
Kuis sa esi tollõga rahul olõt, miä lõpus raamatulõ sai?
Täämbädses ja prõlla ma arva, et sai vast peris kinä jutt kokko. Mul om väega hää miil, et ma toimõndajalõ pall’o vasta es nakka. Ja suur teno tälle, et tä nii ilosalõ avit’ kolmõ raamadu matõrjaali üte pääle pükä. Võro kiilt ma olõs tahtnu rohkõmb sisse jättä, a no sõs noidõ joonõalotsidõ tõlkmiisiga olõs perän pidänü ruumi peräst mõnõ jutu viil vällä jätmä. Nigu elon iks, ütest külest om nii ja tõsõst külest kaiõn naa.
Midä inemise su käest pääle raamadu vällätulõkit küsünü omma ja midä olõt vastanu?
Et kas tõtõst Islandi kampsõ ei mõsta. Tõtõst ei mõsta, ma esi küsse kah mitmõ kotusõpäälidse inemise käest üle.
Kuis sul süküs lätt?
Kipõlt nigu õks. Kuul naas’ pääle; paar reisi om viil tulõkil – oktoobri lõpu Asõrbaidžaani om viil üts kotus pakku. Zonta klubiga kõrraldami Võromaa tütärlatsilõ päivä, mis meelütänü näid inämb reaalainidõga toimõndama. Juttu tulõ ajama näütüses tuu naanõ, kiä om saanu avvunime «Aasta insener 2025», ja viil säändsit põnõvit tegeläisi. Ja suvitsidõ jututuurõ inemise om vaia kokko võtta…
Raamadu «Minu Island» autor Mustmaa Ulvi üten kirästäjä Petrone Epuga vahtsõt raamatut edetabõli etteotsa upitaman. Pilt Petrone Prindi FB-lehe päält
