1991. aasta 19. põimukuu päiv oll’ iispäiv. Hummogu kell neli saat’ TASS (Nõvvukogo Liidu teedüstallitus) sõnomi, et riigipääl Gorbatšovi Mihhailil om tervüs halvas lännü ni võimu võtt üle eräkõrralinõ juhtkogo. Kellä kuvvõst anti Kesktelevisioonih teedä, et Gorbatšov om ammõtist maaha võetu, pääle tuud naksi kõik raadio ja telekanali mängmä «Luiki järve» muusikat. 

Moskvah tulli tähtsämbide huunidõ mano sõamehe, soomusmassina ja tangi.

Eestihte jõudse tiidmine riigipüürdmisest kell 6, ku raadio hummogudsõ tüütäjä anni sõnomi edesi Eesti valitsusõlõ ja Tuumpääle. Kell 7 sai Eesti rahvas kah raadiouudissidõ kaudu sündmüisist tiidä.

Valitsus ja ülembnõvvokogo hõiksi pia ammõtlikult vällä, et kõik riigipüürdjide otsussõ ja eräkõrralinõ saisukõrd omma Eestimaal vasta säädüst ja noid ei täüdetä.

Hummogu anti Moskvast Pihkva 76. kaardiväe õhudessantdiviisile kõrraldus Tal’na poolõ liiku. Tuu pääle nõstõti Kodokaitsõ ja Kaitsõliidu valmisolõmist. Tuumpääle tuudi suurõ kivi ja tsimmendist ploki, et soomusmassina ei saassi edesi sõita. Eräle kaitsmisõ ala võeti Tal’na teletorn, telemaja ja raadiomaja. Sääl panti valmis tehniga, et sekä ründäjide raadiosidet ni hoita tagavarasaatidõga uma helü eetrih. Priitahtligu saisi mitmõl pääväl noidõ huunidõ man ja olli valmis vasta nakkama.

Pääle lõunat oll’ Pihkvah väejago valmis säetü ja nakas’ Eesti piiri poolõ liikma. 14.45 tekk’ Eesti Komitee raadioh ülembnõvvokogolõ üleskutsmisõ saia kokko ja arota Eesti esisaisvas saamist. Ülembnõvvokogo vai nn Rahvarindõ teksti perrä taheti hõigada vällä vahtsõnõ riik ja naada toolõ tunnustust otsma. Eesti Komitee saisukotus oll’, et piät vana Eesti Vabariigi vahtsõst tegemä. Pääle lõunat saadigi Tuumpääl kokko, a 19. põimukuul viil ütele meelele es jõuta. Ku mehe istsõva õdaku ülembnõvvokogo puhvetih ja arvssi, et om viil varra ja massa-i Moskvat tsuski, naksi kolm naist otsusõ teksti ümbre tegemä. Lauristini Marju, Hänni Liia ja Endre Sirje aviti miihil järgmädsel pääväl kokkolepmiseni jõuda. Muutusõ tõi tuu kah, ku Rüütli Arnold ütel’, et tä kirotas ala õnnõ noilõ tekstele, millele omma Eesti Kongressi liikmõ kah allkirä andnu.

Pihkva väejago jõudsõ üle piiri 19. põimukuu õdagu pääle katsat. Luhamaa ja Murati piiripunktih hoitsõ piirivalvja kolonnõ liikmisel silmä pääl, valitsusõlõ anti edesi massinidõ arv ja muu tiidmine. Kolonn oll’ 12 kilomiitret pikk, sääl oll’ päält saa massina: 62 lahengumassinat, 12 linttranspordimassinat, 13 tsõõrõga soomusmassinat, umbõs 36 eräle vidämismassinat ja miiskunnamassinat üteh sõamoona, kraami ja väläküükega. Joro liiku edimält Riia-Pihkva tiid pite, sõs Võro-Luhamaa tiid pite edesi Tarto pääle.

Võromaa Kaitsõliidu malõva päälik oll’ Rohtlaanõ Kalju. Timä kõrrald’ paigapäälside kaitsõliitlaisi valmisolõkit, sidet ni sõaväejoro silmänpidämist. Piiriteenistüst kamand’ sõs majanduspiiri pääl Tal’nast Kodokaitsõ juht Öövli Andrus. Tä kõrrald’ tiidmiisi vahetust Tuumpää kipõ pääkortõriga kah. 

Võromaal oll’ majanduspiiri ülemb Orava Rein. Pääle riigipüürdmise läbisadamist tennäs’ pääministri Savisaarõ Edgar Luhamaa ja Murati piiripunkti tüütäjit, et nä jäivä rahulistõ ummi kotussidõ pääle ja anni kakkõmalda edesi tiidmist sissetükjide liikmise kotsilõ. Nii saadi tiidä, et tuu pikk joro jäi joba Võromaal sakõhe saisma, jahutõdi moodoriid ni säeti massinit.

Pikemb saisminõ oll’ Tartomaal Raadi kandih, kost üüse liiguti edesi ja 20. põimukuu hummogus jõuti Tal’na ala. Säält liiguti õdagupoolõ teletorni mano. Priitahtligu olli kogonu ümbre raadio- ja telemaja ni teletorni.

20. põimukuul jakku Tuumpääl kõnõlusõ, et valmis saia tekst «Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest», miä pidi saisma Eesti Vabariigi õigusõlidsõl järepidevüsel. Tuud papõrd kaeti üle viil terve päiv.

Ülembnõvvokogoh oll’ sõs 30 mittekodanikku kah. Õdagu oll’ Vabahusõ platsi pääl Rahvarindõ kogonõminõ, koh rahvas nõudsõ uma riigi välläkuulutamist. Tuusama aig istsõ ülembnõvvokogo jo kuuh, a pääväkõrrah oll’ muid punktõ kah. Esisaisvusõ taastamisõ otsus tetti kell 23.02. Puulthelü andsõ 69 saadikut 105-st.

21. põimukuul nakas’ sõavägi kell neli vasta hummogut teletorni ründämä, alomidsõ korrusõ võeti kõrraga üle ja kästi elektrivuul vällä lülitä. Telesaatidõ edesiandminõ jäi poolõlõ, raadio tüüt’ edesi. Edesi tüüt’ 22. kõrra ülekandõkeskus kah, miä oll’ kimmä raudussõ takah. Nuu ussõ olli sinnä ehitet jo pääle vahtsõaastakuul olnut Vilniusõ ja Riia teletorni ründämist. Sinnä oll’ viidü söögitagavara ja olti valmis saatõjaama lõpuni kaitsma. Säält sai Soomõ kaudu maailmalõ tiidä anda, mis Eestimaal sünnüs.

Päivä nakas’ Kesktelevisiooni ja Soomõ kaudu tulõma uudissit, et Moskvah om riigipüürdmine läbi, a sõaväeläse es usu edimält tuud. Pääministri Savisaarõ Edgar tull’ teletorni mano ründäjide juhiga läbi kõnõlõma. Tuuga võidõti aigu, nika ku teedüs Moskvast ründäjile kah peräle jõudsõ. Pääle lõunat lätsi sõamassina är nii teletorni mant ku Tal’nast.

Riigipüürdmine oll’ läbi ja Eesti Vabariik vahtsõst vällä hõigatu.

Pikäaolinõ kuulmeistre Säinasti Ene, kiä om muiõ ainidõ siän opanu aoluku kah, tulõtas miilde sündmüisi aost, ku Eesti vahtsõst esisaisvas sai.