Timahavvadsõ Kaika suvõülikooli matkapäävä rektri om Navilt peri aoluutudõng TIMMI TALIS. Matkapäiv tulõ 15. põimukuul Navi külan Padari Ivari küünü all. Uma Leht tege no Talisõga lähkümbält tutvust.
* * *
Kuis sul lätt?
Peris häste. Ülikuul sai läbi, nüüd tulõva vahtsõ seigelüse. Lää opma vällämaalõ, Austriahe Kesk-Euruupa ülikuuli. Opi edesi aoluku ja egäsugutsit põnõvit projekte om kah käsil.
Mille sa läät?
Ma ei tiiäki täpsele. Mul omma sääl mõnõ sõbra iin, kiä sooviti tuud kotust. Aoluuteemä, midä päämidselt uuri, om Hummogu-Rooma riik. Olõ kuulnu, et sääl om pall’o häid oppajit, kiä samma asja uurva. Taha iks maailma kah nätä. Ku är käü, om hää perän tagasi tulla.
Kiä sa olõt?
Ma esi mõtlõ kah tuu pääle peris pall’o. Täpsele viil ei tiiä, ma viil otsi tuud. A mõnõ as’a iks omma kimmä. Tuu, et ma olõ võrokõnõ. Arva, et nüüd või üldä, et ma olõ aoluulanõ kah, selle et bakalaurõusõkraat om käen. Lisas miildüs mullõ üteldä, et olõ maakas.
Määne om su köüdüs Naviga?
Ma olõ terve elo tan elänü. Piä seod kotust iks umas kodos, esiki ku viimädse katõssa aastat olõ olnu Tartun.
Midä sa arvat tuust, et timahavvanõ Kaika suvõülikooli matkapäiv om Navil?
Mul om väega hää miil, et seo om Navil. Ku Saarõ Hipp tekk’ mullõ pakmisõ olla suvõülikooli rektri, olli õkvalt nõun. Arva, et Navi om Võromaal väega tähtsä ja vana kotus. Mullõ miildüs mõtõ, et egä kõrd om suvõülikuul esi paigan. Kuna seo om Võro-lähküne kotus, sõs looda, et tulõ pall’o inemiisi.
Üts põhjus, mille Navi matkapäävä kotussõs valiti, oll’ seo, et siist om peri pall’o tunnõtuid inemiisi. Mis sa arvat, mille omma pall’o siist kandist peri inemise nii kavvõlõ jõudnu?
Ma olõ mõtõlnu kül tuu pääle, a ei tiiäki, mis tuu om. Või-olla om tan määnegi paigavaim. Lisas inemise, kiä siin eläse. Vaihõpääl tundu kül, et kogokundlik kokkokäümine lagonõs är, a parhilla paistus jälki, et inemise omma naanu rohkõmb kuun käümä.
Olõ veidü Navi aoluku kah kaenu: varramba om kah olnu pall’o säänest ütistüüd ja sündmüisi. Olõ kõgõ rohkõmb uurnu uma vanavanavanaessä, kiä oll’ Navi koolijuht ja külakogokunna heng. Timä aol 1920.–1930. aastil oll’ siin väega pall’o seltse: raamadukogo, pillimiihi, koorilaulu, näütemängu ja põllumajandusõga köüdedü seldsi. Mälehtä latsõiäst suuri jaanitulli ja spordivõigõluisi. Täämbädsel aol om ütenkuun tegemine iks viil alalõ.
Määne oll’ su latsõpõlv Navil?
Mu esäl ja vanaesäl om talo. Suvildõ tetti hainapallõ. Mi külälatsiga iks mängsemi näide pääl ja lahksõmi näid är kah, ja tuust tull’ pahandus. Külä pääl sai iks pall’o mängitüs ummi sõpruga, vaihõpääl tulli sõbra mõnõst naabriküläst, näütüses Tagaküläst. Viil üts mälehtüs om tuust, ku president Rüütli Arnold käve Navil ja pandsõ seldsimajalõ nukakivi. Ja iks nuu jaanitulõ, miä tõiva siiä küllä tunnõtuisi esinejit.
Kuis nuuri inemiisiga parhilla Navil om? Om näid tan iks alalõ?
Siiä omma tulnu vahtsõ noorõ perekunna. Mu-vannudsõ omma kah’us suurõmbalt jaolt är lännü. Küläinemiisi arv om iks saa ümbre püsünü. A looda, et nuu, kiä omma lännü, tulõva tagasi. Ma esi taha kah iks tagasi tulla. Mullõ Navi väega miildüs. Lisas Haanimaa, kost mu juurõ periselt peri omma. Ülepää om Võromaa mu jaos kõgõ ilosamb kotus – nii luudusõ, paigavaimu ku inemiisi poolõst. Tan kandin omma kõik uma inemise. Tunnõt näid vai ei, omma säändse lämmä hengega ja hään mõttõn lihtsä inemise.
Ku tihtsäle sa esi siiä kanti trehvät?
Ku ma alosti ülikoolin käümist, sõs käve pia egä nätäl. A viimätsel aastagal oll’ veidü rassõmb, oll’ pall’o opmist ja sõs jõudsõ siiä umbõs kõrra kuun. Suvõl taha olla iks nii pall’o, ku saa. Nii paiga ku uma perre peräst.
Sa olõt suvõülikooli matka juht kah. Kohe plaanit inemiisi viiä? Määndse omma esierälidsembä kotussõ?
Plaani tetä tsiiro tan küläkeskusõ ümbre ni kõnõlda veidü külä aoluust. Olõ uurnu edimäst esisaismisaigu, tuust mõista veidü rohkõmb kõnõlda. A ma ei kõnõlõ õnnõ aoluust, a täämbädsest pääväst kah, midä tan tetäs ja kuis ma esi olõ seo kandiga köüdet. Looda, et matkal om viil inemiisi, kiä tan eläse vai omma siist peri, ja nimä kah kõnõlõsõ ummist mälehtüisist ja tiidmiisist, nii et ei tulõ sääne monoloog, a iks ütine kõnõlõminõ.
Mu jaos om huvitav kotus näütüses Silmäläte, minkast pall’o ei tiiä, vai ku esiki tiidvä, ei mõtlõ tuu pääle nii pall’o. Seol lättel om rahvaperimüsen tähtsä kotus silmi ravimisõl. Viil ei tiiä pall’o, et Navi külä om nigu katõn jaon. Liina lähkül omma viil maja, seod kutsutas suvilarajoonis, a seo om iks Navi külä osa. Kuiki toda om joba veidü proovitu, võinu tulõvikun säälsit inemiisi viil rohkõmb külä tegemiisi mano haarda. Suvilarajooni mi matkatõn ei jõvva, a looda, et tuu nuka inemise tulõva kah matkapääväle.
Midä sa timahavvatsõlt suvõülikooli matkapäävält oodat?
Kõgõ inämb looda, et Navi külä inemise ossa saama tulnu. Paistus, et tulõva põnõva ettekandõ kah, tuuperäst tasus iks kohalõ tulla.
Mis om su sõnnom noorõlõ inemisele?
Võromaa noorõlõ soovi, õt olõs iks julgust võro kiilt kõnõlda noidõga, kiä seod kiilt viil mõistva. Üteliisi kutsu näid sakõmbidõ umma kodokanti kaema.
Timmi Talis. Rahmani Elo pilt
