1986. aasta süküskuul saiva Eestimaal valmis vahtsõ filmi: Ulfsaki Lembitu «Keskea rõõmud» ja Kiisa Kaljo «Saja aasta pärast mais» ni Meri Lennarti «Kalevala hääled». Maailmah olli tegijä «Krokodill Dundee» ja «Tippkutt» Tom Cruisiga pääosah.
* * *
1987. aasta 26. süküskuul ilmu aoleheh Edasi nelä mehe IME pakminõ: Kallasõ Siim, Made Tiit, Savisaarõ Edgar ja Titma Mikk teivä ettepanõgi Eesti tävvelidsele esimajandamisõlõ üleminekis.
* * *
1988. aasta 24. süküskuul kõrrald’ Rahvarinnõ I Eestimaa rahvuisi foorumi, koh sai algusõ Eestimaa Rahvuste Ühendüs. Aastast 2005 peetäs 24. süküskuul Eesti rahvusvähämbüisi päivä.
26. süküskuul käve Võro nuurikolonn Kanepi vabahussamba vahtsõst vallalõ tegemisel.
* * *
1989. aasta 22. süküskuul tull’ vällä edimäne nädälileht Eesti Ekspress, toimõndaja Hans H. Luik.
27. süküskuul tetti Eesti Rojalistlik Partei. Esimiis Kulboki Kalle.
* * *
1990. aasta 20. süküskuul kinnitedi ammõtihe riigikontrolör Meri Hindrek.
22. süküskuul tetti Eesti Vabariiklaisi Kuunderäkund. Esimiis Štarkovi Leo.
Luudi kirändüspreemiä Võromaalt peri vai Võromaaga köüdetüile kiränikele, edimäne avvohind anti Kangro Bernardilõ.
* * *
1991. aasta 17. süküskuul võeti Balti riigi ÜRO (Ütidse Riigi) liikmõs.
18. süküskuul oll’ Kangro Bernardi 81. sünnüpäiv ja aasta varõmb vällä andma naat kirändüsavvohind nimmati timänimelidses kirändüspreemiäs. Avvohinna sai Kõivu Madis.
* * *
1992. aastal vasta võedu põhisäädüse perrä sai presidenti valli Riigikogo, a edimäidsil pääle esisaisvusõ tagasisaamist olnuil valimiisil tetti errä ja rahvas sai esi presidenti valli. 20. süküskuul olnuil presidendivalimiisil sai Rüütli Arnold 42,67%, Meri Lennart 28,77%, Taagepera Rein 23,83% ja Pareki Lagle 3,85% helüdest. Et ütski kandidaat es saa tarviliidsi helle kokko, läts’ valiminõ edesi Riigikokko, mis alost’ tüüd rehekuul.
20. süküskuul valiti Riigikogo VII kuuhsaisu liikmit: Isamaa (29 kotust), Kindel Kodu (17), Rahvarinne (15), Mõõdukad (12), Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (10), Eesti Kodanik (8), Sõltumatud Kuningriiklased (8), Eesti Ettevõtjate Erakond (1), Rohelised (1).
* * *
1993. aasta 30. süküskuul pidi president Meri kõnnõ ÜRO Pääassamblee 48. istungjärgul New Yorgih.
* * *
1994. aasta 26. süküskuul tetti Riigikogoh pääministri Laari Mardi ammõtihe jätmise hääletüs ja 60 puulthelüga võeti Laar maaha. Tälle panti süüs segähüst Iisraelist sõariistu ostmisõga, Vinne ruubli vahetamist ja pall’ot muud.
28. süküskuul läts’ põhja parvlaiv Estonia. Laiva pääl oll’ 17 Võro liina elo edendäjät, kiä sõidi Ruutsi sõprusliina Landskronahe. Merre jäivä Võro liinapää Oti Jaak uma naasõga, majandusnõunik, pääraamadupidäjä, Võro ettevõttidõ iistvidäjä. Võro elo oll’ tuust pikält hälvätü.
* * *
1995. aasta 22. süküskuul nakas’ pääle lindiskandal. Kaitsõpolitsei otsõ läbi eräuurmiskontori SIA, kost leüti kinnitüst, et siseministri Savisaarõ Edgar oll’ salahuisi üles võtnu kõnõluisi tõisi poliitikidega. Asi lõppi valitsusõ ammõdi maahapandmisõga rehekuu algusõh.
22. süküskuul panti kinni rongiliiklus Haapsalu ja Riisipere vaihõl, raudtii sais oll’ sääl väega halv.
26. süküskuul andsõ Vinnemaa Eestile üle Paldiski tuumareaktri maa, tuu oll’ perämäne võõra võimu käeh olnu ala.
* * *
1996. aasta 20. süküskuul tull’ kokko 374-liikmõlinõ valimiskogo. Edimäste valimisvuuri oll’ üles säetü viis presidendikandidaati: Meri Lennart, Rüütli Arnold, Kelami Tunne, Oviiri Siiri ja Tõugu Enn. Kiäki es saa tarviliidsi helle kokko. Tõistõ vuuri saiva Meri ja Rüütli. Eesti presidendis valiti vahtsõst Meri Lennart 196 helüga, Rüütli sai 126 hellü.
Pikäaolinõ kuulmeistre Säinasti Ene, kiä om muiõ ainidõ siän opanu aoluku kah, tulõtas miilde sündmüisi aost, ku Eesti vahtsõst esisaisvas sai.
