Ütel ilusal hummogul inne vabariigi aastapäivä tulli tarõst vällä ja tundsõ, et õhun um keväjä hõngu. Tuu um egäaastanõ tunnõ, mul tulõ tuu hariligult joba kuu aigu inne kallendrikeväjä tulõkit pääle. 

Kai tsirkõ ümbre söögimaja ja näi, et noil läts’ inämbüs aigu laulmisõ ja tõnõtõsõlõ miildümise pääle. Mõni siimnekene noka vahelõ võeti, a inämbüs aost laulti. Tuu oll’ kah kimmäs märk keväjäst.

Ku ma minevä sügüse hindäette mõtli, kas järgmäne aasta inämb midägi siimnest maaha panda, sis seo kuu alostusõn edimäidsi pääväkiiriga lei maamehe vurf iks vällä. Lätsi mahhesiimnide kodolehe pääle ja sääl oll’ esi sortõ tomatit, kurkõ, paprikit, lille. Esiki rüälillisiimne olli müvvä, nii et lätsi tsipa huugu ja telse kokko peris suurõ paki.

Siimnide kaeminõ ja mulla sisse panõk um väega eräline egäkeväjäne tegevüs. Tiiät, et edesi tulõ aig, kuis nä üteviisi hinnäst üles ajava. Mu jaos um egän väikun siimnen olõman terve maailm. Um väega põnnõv kaia, kuis idu üteviisi hinnäst vällä ajava ja lõpus kasus siimnest suur kasv. Ku suvõl vai sügüsel nakkasõ edimädse vilä tulõma, sis midägi ei olõ üteldä, noil um hoobis tõnõ mekk man ku tollõl kraamil, midä kõgõ poodist ostat vai esiki turu päält lövvät.

Seo aasta tei üte proovi kah, midä kiäki tetä soovit’. Tsusksi egä siimne, mink mulda panni, kõrras keele päält läbi. Nii pidi saama anda kasvõlõ uma geneetilidse koodi mano ja kasv piäs vilä kasvatama täpsele mu maitsõmeele perrä. Taha vällä uuri, määndse sordi mu ja mu perre jaos kõgõ parõmba maiguga tulõva.

A mille ma säändse as’aga ülepää jandi? Mi lahutami umma miilt kül sotsiaalmeediä ja aolehtiga, a noist ei saa ilmangi kihäle kosutust. Parhillatsõn keerulidsõn maailman nuu hoobis nührütäse henge ja vaimu, tegevä meid kurvas. Tuuiist siimnide muldapandminõ and hengerahhu ja kasvatas sügüses umbõ hää vilä. Nuu inemise, kes toda tiid viisise kävvü, ei tunnõ kunagi nälgä. Ei hengenälgä, ei füüsilist nälgä. Näile um antu võimalus midägi esi tetä, tuust häädmiilt tunda ja ummi keväjä külvetüid vilju sõprulõ kah pakku.

Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.