Noorõn tüüti ja opsõ ma pääliinan ja kõik mu sõbra es kõnõlõ muust, ku et kuis nä suumlaisiga ärri teivä, ku odavalt nä midägi saiva ja miilidsä iist pagõsiva. Edesi kolisi ma elämä Võrumaalõ. Tihti sõitsõ siski pääliina, et ummi vannu sõpru nätä. Jutt oll’ näil iks sama ja keerel’ suumlaisiga äri tegemise ümbre.

Inne bussi pääle minekit hulksõ niisama liina pite ümbre. Viru uulidsa pääl tull’ mu manu üts suumlanõ. Tä kõnõl’, et Viru varietee oll’ täüs ja kas ma ei tiiä mõnda kotust, kon saanu õdagu aigu viitä ja napsi laskõ. 

Bussi välläminekini oll’ viil pall’u aigu ja kõndsõmi katõkõisi Tal’na hotelli poolõ. Tii pääl kõnõl’ tä mullõ, et om Soomõn üten väikun koolin oppaja. Latsi rüükmisest ja jagõlõmisõst om nii viländ, et kõrd aastan käü tä koskil reisil.

Jätimi sõs hotelli trepi pääl hüväste, ku tundsõ, et kats miist krabasiva minnu sälä takast kinni ja veivä kalitori piten kohegi alla keldrihe. Panti minnu üten tarõn tooli pääle istma ja naati küsümä, kes tuu suumlanõ oll’, mis tä küsse ja mis ma timäle kõnõli.

Ma ütli, et ei mõista soomõ kiiltki. Et suumlanõ paksõ mullõ tii näütämise iist rahha, ma es võta ja timä andsõ sõs mullõ kotiga kats ilusat pluusõt, mõnõ paki suitsu ja peoga nätsu. Ma pelksi ülekullõjilõ üteldä, et tuu kraami osti ma sõpru käest.

Anti sõs mullõ papõr ette ja kästi kiruta, et anna konfiskeeridü kauba vabatahtlikult riigile. Ku ma säält är pässi, lätsi minemä nii ruttu, ku sai. Tagumadsõ tarõ uss oll’ poikvalla jäänü ja näi, et tuu tõnõ miis passõ mu pluusõt hindäle sälgä.

Ku sai bussijaama poolõ, mõtli tii pääl, et mis kur’ategijä ma ja tuu soomõ oppaja kah olõmi. Ja mis kurja mi riigile teimi? Ja kes oll’ suurõmb kur’ategijä, kas mi suumlasõga vai nimä? Ja määndse noil katõl mehel latsõ kasusõ, ku esä säändse omma…