Seod nimme kand Eestin 393 inemist. Nimest om Eesti perekonnanimeraamadu käsikirän kirutanu Uibo Udo. Eller ku sakslaisi nimi oll’ meil liinun olõman joba inne eesti talurahvalõ priinimmi pandmist. Nimi tähendäs baltisaksa keelen ‚lepp‘. Kuigi mi tunnõ hoobis tõist saksa sõnna Erle ‚lepp‘, oll’ eller tuu puuliigi jaos põhilinõ sõna joba keskaol siin pruugitun keskalambsaksa keelen, a niisamatõ baltisakslaisi keelen 19. aastagasaal. Ku tuu sõna käändele vai mitmustõ panti, oll’ tä kujul Ellern, nt keskalambsaksa ellernboom ‚lepäpuu‘.
1822–1835 panti eestläisile priinimi Eller vähämbält 26 mõisan. Noist kats olli Harjumaal, kolm Läänemaal, kolm Järvämaal, viis Virumaal, üts Hiiumaal, üts Saarõmaal, üts Pärnumaal, kolm Villändimaal, ja kuus Tartumaal. Ka Võrumaal Harglõ kerigumõisan panti Eller Patlepä talust peri sandilõ Hindrikulõ ja tä poja Jaani perrele, a nimi kuuli vällä.
Tartu keele ala pääl panti nimi Eller Rõngu kihlkunna Aagre mõisa Põhu külän, Põhu Matu poigõ perridele. Mulgi keele ala pääl panti Eller Riidaja mõisa Araku Tõnissõ poigõ perridele.
Kõgõ suurõmb Lõuna-Eesti Elleri suguvõsa tulõ Tarvastust. Tarvastu mõisan panti hingelugõmisõ 1834 perrä Ellern, a Tarvastu keriguraamatin om tuu nime kuju Eller. Nime saaja ellivä 1834 ligi kümnen talun, päämädselt Mõnnaste külä Palupeedi ja Poka talun, a neid oll’ peri ka Ülensi külä Simmihärmä ja Kägärä talust. Ka üte tõsõ Tarvastu priinime Riberg ~ Rienberg saaja muudi tuu 19. aastagasaa kesken Elleris. Tunnõt võru liikmisõ alussõpandja ja maausulinõ Elleri Kalle om uma nime saanu Tarvastu Elleri suguvõsast, timä vanavanõmba rändsivä Tarvastust Randu – nigu iks taluostja mulgi – ja esä Rannust Vahtsõ-Kasaritsa mõisalõ.
Spordikommentaatri Elleri Are nimi om peri Virumaalt. Helüluuja Elleri Heino sai uma nime Kärevere mõisast Äksi kihlkunnast. Timä köüdüs Võrumaaga om kah lähkü: imä Anna vanõmba Ilveri Kaarli ja Juuli ellivä Vaabinan ja osa näide perrätulõjist eläs seoniaoni Vaabina Meossil.
Eestistämisel om Ellerist ku saksamoodulidsõst nimest vallalõ üteld 20 kõrral. Vahtsõ nime omma vahel õnnõ pikembäs tettü, nigu Ellerhein, Elleri ja Ellermaa. Vahel om samma kõlla alalõ hoiõt nimmiga Ellamaa, Ellmaa, Ellemäe. Vahel om ka mõtõld ‘lepä’ tähendüse pääle: Lepasaar, Lepplaan.
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
