Võrokõsõ tiidüstöie konkursil

Võrokõsõ tiidüstöie konkursil

22.–23. mahlakuuni oll’ Tarton Ahhaa keskusõn opilaisi tiidüstöie riikligu konkursi lõppvuur. Parõmbidõ töie hulka valiti timahavva kats Võromaa ja võro keelega köüdetüt tüüd. 
Tarto Waldorfgümnaasiumi opilasõ Iva Tuulõ põhikooli praktilidsõ tüü teema oll’ Saarõ Anti raamadu «Pärt ei oska saltot» tõlkminõ eesti keelest võro kiilde…
Vahtsidõ võrokiilside laulõ võistlus Uma Laul

Vahtsidõ võrokiilside laulõ võistlus Uma Laul

Joba viiendät kõrda tulõ vahtsidõ võrokiilside laulõ võistlus Uma Laul. Võistlusõlõ oodõtas umakiilsit ja umaluuduisi vahtsit laulõ vabal teemal. Laulu võiva olla nii vahtsõaolidsõ ku perimüsligu: tundõlidsõst viiest flamenkoni, regivärsist hiphopini. Muidoki või laulõn olla kokko köüdet vana ja vahtsõnõ (nt…
«Mino Võromaa 39» parõmba kirotaja omma teedä

«Mino Võromaa 39» parõmba kirotaja omma teedä

Võro Instituudi 39. «Mino Võromaa» võistlusõlõ saadõti 49 kirätüüd säitsmest Vana-Võromaa koolist ja ütest keelepesärühmäst. Parõmba tüü avit’ välla sõklu hindajidõ kogo, kon olli Kreutzwaldi majamuusõumi juhataja Hollo Aimi, Võro latsiraamadukogo juhataja Solli Kristi, oppaja Kelbä Raivo ja nuuri iist…
Ütenkuun tegemise rõõm

Ütenkuun tegemise rõõm

Minevä nädäli sõidi ütspäiv kodo ja näi, et suur tuul om ümbre touganu mi külä postkastihoitja var’oalodsõ. Puuposti olli maakorgudsõlt läbi määnü. Pruuvsõ tuud kaadõrvärki pistü aia, a maru rassõ oll’. Sis halgaht’ miilde: nädälivaihtusõl om «Teeme ära!» talgupäiv, vast saami ütenkuun taa as’a kõrda…
Inemiisi jääs veidembäs

Inemiisi jääs veidembäs

Egä massinaga, miä inemise asõmõlõ tulõ, jääs mi ütiskund kõrrast inemises olõmisõst kavvõmbalõ
Olõ viimätsel aol nännü, et sääl, kon vanast inemine hellü tekk’, inämb hengekeist olõ õi. Ma ei kõnõlõ siin vannuinemiisi, kuiki jah, noid kah jääs veidembäs. A päält tuu, et Peetrus tutviid kõrrast…
Punk olõ-i koolnu!

Punk olõ-i koolnu!

Võrokeelist vai hinnäst võrokeelitses nimmavat muusikat tulõ täämbädsel pääväl internetti keriden küländ tihtsäle ette. A inämbüisi om naidõ vahtsidõ laulõ man väega kõvva tunda kunstmudso kätt, miä tege laulu ümärikus, paiguldõ õkva säändses, nigu oodõtas, a ku nakkat täpsempä kaema ja kullõma, ei saa õigõlõ midägi arvo.…
Kiri Võrolt. Kinä kevväi

Kiri Võrolt. Kinä kevväi

Jälki om käen luudusõ häitsemise aig, kon egä päiv tulõ mano midägi vahtsõt, miä süvvä sünnüs. Keväjä om hää tetä üts kõrralik kihäpuhastus ja tuu man avitasõ üten õkva neo edimädse kõgõ suurõmba võimuga ravihaina nigu karulauk, võiulill ja nõgõs. Karulauk kah’os egäüte hoovi pääl…
Talviku Ermo: pankõ latsõ huvitsõõri!

Talviku Ermo: pankõ latsõ huvitsõõri!

«Katõ latsõ esä, Vahtsõliina muusigakooli lüükpilli ja bassi oppaja, ansamblitegijä tan. Muid ammõtit om viil: dirigent Puiga segäkoorin ja muusigaoppaja Setomaa kuulõ Meremäe opikotussõn.» Õkva nii ja säändsen järekõrran kõnõlõs hindäst Talviku Ermo. Pillimehetüü jätt tä hoobis nimmamalda.
Ermo käe all toimõndas Vahtsõliinan…
Maatiatripäiv tõi ilosa ilma

Maatiatripäiv tõi ilosa ilma

Edimädsel lehekuu pääväl Lasval olnul 23. Võro maakunna maatiatridõ pääväl tull’ päiv vällä ja ilm läts’ mõnusalõ lämmäs. Kas hulga tiatritükke mängmine ja pall’o kaemishuviliidsi võivaki olla säändse ilmamuutusõ põhjus?
Timahavadsõl maatiatridõ pääväl jäi silmä mitu asja. Mitmõn tükün leivä päält vanno tegijide üten noorõ.…
Mõnistõ Mehkariil kävve külälise Kaareperest

Mõnistõ Mehkariil kävve külälise Kaareperest

Minevä kuu keskpaigan olli Mehkariil, nigu hennest kutsva Mõnistõ rahvamaja soliidsõn iän laulja ja tandsja, külälise Jõgõvamaalt. Kaarepere rahvamaja kapell ja lauluansambli, kedä juhendas Aunapi Artur, tull’ seo kandiga tutvambas saama, Mehkariile esinemä ja neidega üten pitu pedämä.
Sääne reis võeti plaani…
Priinime lugu: Eller

Priinime lugu: Eller

Seod nimme kand Eestin 393 inemist. Nimest om Eesti perekonnanimeraamadu käsikirän kirutanu Uibo Udo. Eller ku sakslaisi nimi oll’ meil liinun olõman joba inne eesti talurahvalõ priinimmi pandmist. Nimi tähendäs baltisaksa keelen ‚lepp‘. Kuigi mi tunnõ hoobis tõist saksa sõnna Erle ‚lepp‘, oll’ eller tuu puuliigi…
Mol’otamistuur sai otsa

Mol’otamistuur sai otsa

Parhilla om väega muudsas aoviitmises kuulutõt mol’otaminõ. Ega hindälgi olõ õi mitä tuu vasta ku rassõ tüü vaihõlõ kipõn taivapilvi vahti. A ku tuu mol’otaminõ tüküs egäpäävätses laiskusõs vinnümä, om õks kuri kar’ah.
Lännü suvi tahtsõ ma umah aiah juurigupindre viirde kipõn kunsti tsusata. Mul klaar…
Nuur kur’ategijä

Nuur kur’ategijä

Noorõn tüüti ja opsõ ma pääliinan ja kõik mu sõbra es kõnõlõ muust, ku et kuis nä suumlaisiga ärri teivä, ku odavalt nä midägi saiva ja miilidsä iist pagõsiva. Edesi kolisi ma elämä Võrumaalõ. Tihti sõitsõ siski pääliina, et ummi vannu sõpru nätä. Jutt oll’ näil iks…
Maolda nali

Maolda nali

Mõni nali om nii maolda, et aja peris naardma.
Toimõndaja om kats säänest siiä vällä valinu.
Hää hamba
Miis naasõlõ: «No kül sul omma hää hamba.»
Naanõ: «Mille sa nii arvat?»
Miis: «Kehvi hambidõga hindäle iks säänest perst taadõ ei süü.»…
Muda Mari pajatus. Aasta imä

Muda Mari pajatus. Aasta imä

Ma kuuli raadiost, et seo aasta hõigatas üle Eesti vahtsõst vällä aasta imä. Tuu jaos piät olõma pere üles kasvatanu vähämbält neli last. 
Või jo targuta tuu üle, kas piät mõnõ imä tõisist korgõmbalõ nõstma. Muidoki omma inämbüs imä väärt, et näid tähele pantasi. A illos…
Parm tsuskas: kalda diislit!

Parm tsuskas: kalda diislit!

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
UMA Leht