Parhilla om väega muudsas aoviitmises kuulutõt mol’otaminõ. Ega hindälgi olõ õi mitä tuu vasta ku rassõ tüü vaihõlõ kipõn taivapilvi vahti. A ku tuu mol’otaminõ tüküs egäpäävätses laiskusõs vinnümä, om õks kuri kar’ah.
Lännü suvi tahtsõ ma umah aiah juurigupindre viirde kipõn kunsti tsusata. Mul klaar pilt silmi iih, kuimuudu ilovikur mängmä panda, a tuu jaos oll’ vaia paar kõvva pulka maa sisse lüvvä. Kõmpsõ uma taadu mano, kiä pingi pääl kinnisilmi unõli. Kõnõli, miä mul vaia om, a taadu ühmäs’ ülbele, kas ma ei näe, et täl tähtsä mol’otamisõ tunn käsil. Pidi pausi ni küsse, kas mul ülepää projekt om ja timä puukstaffõga luba vatmanpaprõ pääl. Tahtsõ jo hellü nõsta, a sis karas’ päähä, et täl jo õiguski. Aokiräh kirotõdi, et Saarõmaal taheti külä võrguplatsi posti lüümises nii projekti ku lupa. Latsiaiah olõvat rõivanagidõ korgusõ reguliirmise säädüs. Pia om muti maahalüümises kah jahilupa vaia. Või-olla tulõ pia säädüs, ku kavvõlõ võit kitskmise man kummarda vai ülepää määnest haina kitsku võitki.
Ma võinu nuu pulga jo esi kah maa sisse lüvvä, asi ollegi inämp põhimõttõh. A tühäst tüllü es nakka tegemä, mõtli kipõn. Sis marssõ Napoleoni muudu uma tõõsõpoolõ nõna ala. Ütli siididse helüga, et mol’otagu lahkõlõ lõunõni, a sis olkõ kolmõkäügisüük lavva pääl. Pordsõlan-anomidõga. Ma esi ei saa vaarita, selle et puudu om kuldviiriga meistrekoka papõr, tohtripapõr maitsmisõ organi kottalõ, tegemädä väidsega vehkmise kursusõ. Ja mu iho proportsiooni olõ õi harmooniah pliidi korgusõga. Kohviplatõ pausi pidämises kah kavvõh.
Ma muidogi tiidse, et taadu pelgäs süüke vaaritamist nigu mutt päivä, sis kaos täl kõrvakuulminõ mõlõmbast kõrvast kõrrapäält. Sa kirriv kikkahari! Minkagiperäst sai täl mol’otamistuur kõrrapäält otsa, pand’ 60 miitre sprindih minemä. Ma toimõndi umma, kuuli õnnõ kõvva kopsmist. Es lää kavvõnd, ku hõigati tüüd vasta võtma. Saisõgi post kikstu, eski verrev pojengitutt külge köüdet. Ma võti tüü vasta, kiti muidogi kah kõvva. Jah, naistõrahvas piät õks olõma kavalamp ku repän, kel hüä nõvv karmanist võtta.
Reimanni Hildegardi tsehkendüs
