Kaemi üle ola tagasi. Märdikuu tõnõ puul

986. aasta 28.–29. märdikuul oll’ Kadrinah edimäne Eesti muinsusihoitjidõ nõvvopidämine. Järgmäne aasta luudi Eesti Muinsuskaitsõ Selts.

* * *

1987. aasta 16. märdikuul tunnist’ Sauli Bruno valitsus (Eesti NSV ministrite nõvvokogo) süküskuul aoleheh Edasi ilmunu IME ettepanõgi as’atundmatus, a tuu pääle nakas’ rahvas viil inämb esisaisva majandamisõ ettepanõkit tugõma.

* * *

1988. aasta 16. märdikuul kuulut’ Eesti NSV ülembnõvvokogo eräkõrralidsõl kokkosaamisõl hinnäst korgõmbas võimus Eestimaal.

20. märdikuul saadõti Võro raudtiijaamast Moskva rongi pääle Saarõ Ain perrega. KGB lask’ täl valli, kas sõita är Ruutsi vai pantas rahutuisi kõrraldamisõ iist kinni.

30. märdikuul tetti ENSV Tüükollõktiive Liit, esimiis Nugisõ Ülo.

* * *

1989. aasta 17. märdikuul võeti vasta ülembnõvvokogo valimisõ säädüs, saadigukandidaadi pidi olõma vähämbält kümme aastat Eestih elänü ja 21 aastat vana.

25. märdikuul nakas’ pääle linnuliikminõ Tal’na ja Tokholmi vaihõl.

* * *

1990. aasta 15. märdikuul panti paika Eesti Panga rahareformi nõvvokogo, rahandusministri oll’ Milleri Rein. Tsihis säeti uma raha tarvitusõlõ võtminõ.

* * *

1991. aasta 15. märdikuust nakas’ pääle piirikontroll majanduspiiri punktõh, raudtii piirijaamuh, rongõh inne vai pääle piirist ülesõitmist, sadamih ja linnujaamuh.

* * *

1992. aasta 21. märdikuul tetti neläst hääpuulsõst eräkunnast Rahvuslik Kuunderäkund Esämaa, esimiis Laari Mart.

* * *

1993. aasta 24. märdikuul nimmas’ üleilmnõ nuuriütisus Junior Chamber International pääministri Laari Mardi maailma kümne tähtsämbä noorõ inemise sekkä.

26. märdikuul võeti pääle Pärnu suurtii pääl politsei laskmist kinni inneskine jäägrikompanii ülemb Kommeri Asso. 

* * *

1994. aasta 17. märdikuul oll’ Vinnemaa ütepuulsõlt lõpõtanu Eesti-Vinne piiri maahamärkmise, pandnu 682 piiritulpa ja tennü 15 piiripunkti. 23. märdikuul käve Vinnemaa president Jeltsin Petserimaal piiri üle kaemah ja ütel’, et Vinnemaa anna-i är jalatäütki maad.

* * *

1995. aasta 24. märdikuul kirot’ pääministri Vähi Tiit ala avaldusõlõ Eesti vastavõtmisõs Euruupa Liitu. 28. märdikuul esit’ Eesti avaldusõ Euruupa Liidu liikmõs saamisõs.

* * *

1996. aasta 14. märdikuul teivä Vähi Tiit (Kuunderäkund) ja Savisaarõ Edgar (Keskeräkund) Tal’na volikogoh ütistüü kokkoleppe. Tal’na liinapääs sai Lepiksoni Robert. Tuu kokkoleppe pääle läts’ Reformieräkund 21. märdikuul Vähi kolmandast valitsusõst är. Vähi jäi vähämbüsvalitsusõ pääministris, välisministris sai Kallasõ Siimu asõmõl diplomaat Ilvese Toomas Hendrik.

Pikäaolinõ kuulmeistre Säinasti Ene, kiä om muiõ ainidõ siän opanu aoluku kah, tulõtas miilde sündmüisi aost, ku Eesti vahtsõst esisaisvas sai.

UMA Leht