Tundõ läbi elo

21. Stress ja depressioon

Stressilõ ei olõ ravvi ja stressi ei saa är kah hoita. Saa õnnõ uma elo häädüst paranda ja stressiga harinõda. Stress om kihä ohosais, mis teküs mitmõsugumaidsi häti peräst.

• Suurõ oodussõ ja saavutusõ – ku inemine uut hindä käest ülearvo pall’o, midä tä ei suta tetä. 

• Rahulolõmalda olõk, kurb miil – mi kihä ja vaim omma väsünü ja meil omma halva tundõ. 

• Eräle ja ütsindä olõk – üleväsümine, tõisiga läbikäümine om vastamiilt, tahtminõ olla ütsindä, et kiäki ei sekässi.

• Püürdümäldä eräleolõk ja huvikaotus – süü- ja häbütunnõ, et ei saa minkagi toimõ, kaos huvi nii tüül ku ka koton.

Päämine stressireagiirmine omgi: võitlõ vai pakõ. Kes omma tugõvamba, nuu nakkasõ stressi põhjuisi vasta võitlõma, kes nõrgõmba, noil om väega rassõ stressist jako saia.

Ku stressist jako ei saa, lätt tuu edesi depressioonis, millel om stressiga pall’o ütesugutsit tunnusit. Mano tulõva tahtmalda tahtminõ ikkõ ja tunnõ, et elo ei olõ elämist väärt.

Näüde elost. Oll’ koroona-aig, kiäki kellelgi külän kävvü es tohe.

Naanõ, kes muido käve sõbral külän, jäi keskmädse rasõhusõga koroonahaigõs ja oll’ koton. Sõbõr jäi kah rassõlt koroonahtõ ja viidi haigõmajja, kon tä oll’ neli kuud. Luutus elolõ oll’ edimält peris kistunu, tä sai hingädä õnnõ aparaadiga. Naanõ murõht’ väega sõbra tervüse peräst, helist’ pia egä päiv haigõmajja ja küsse arstõ käest haigõ tervüse kotsilõ. Pikkä aigu olle vastusõs, et eloluutust ei olõ, vai ku jääski ello, sis peris sandis tsõõrituuli, selle et kopsu omma väega läbi.

Naanõ oll’ koton niimuudu depressioonin, et silmävesi juusk’ ilma ikmalda kah, ja nii mitu kuud. Sõbra tervüs naas’ jo pikäpääle parõmbas minemä.

Et kinkagi kõnõlda es olõ, oll’ ainumanõ seldsiline telekas. Ütskõrd naas’ naanõ takastperrä kaema seriaali «Eesti, nüüd siis vabariik» jakõ. Kai mitu päivä, kooni lõpuni vällä. Kon nall’a sai, sääl tull’ jo naar kah vällä. Ja kae imeht, pääle kaemist läts’ tujo parõmbas ja nii sai depressioonist kah võitu. Ja sõbõr sai kah iks peräkõrd jalgo pääle.

Lugu lätt edesi

Uma Lehe kiräsaatja Urmi Aili om kirja pandnu, määndse tundõ inemisel elotii pääl ette tulla võiva, ja tuu noidõ kotsilõ näütit elost.

UMA Leht