Edimädsel lehekuu pääväl Lasval olnul 23. Võro maakunna maatiatridõ pääväl tull’ päiv vällä ja ilm läts’ mõnusalõ lämmäs. Kas hulga tiatritükke mängmine ja pall’o kaemishuviliidsi võivaki olla säändse ilmamuutusõ põhjus?

Timahavadsõl maatiatridõ pääväl jäi silmä mitu asja. Mitmõn tükün leivä päält vanno tegijide üten noorõ. Mullõ paistu, et tuu tõi tükkele õkva särtsü mano. Ka hindajilõ jäivä noorõ silmä, nii mitmõlõgi anti hää näütlejä preemiä.

Esierälidselt jäi silmä Lasva latsiaia Pargihaldjas trupi etendüs, miä oll’ tettü latsiaialatsilõ võro keele opmisõs. Kirriv lavakujondus ja esierälidse tegeläse anni luu mõttõ häste edesi ja arvada om, et tuu tükk miildüs latsilõ kah väega.

Ülepää olli seokõrd poolõ lavastusõ säändse, kon sai kuulda umma kiilt. Nelän tükün oll’ tarvitõt võro ja üten seto kiilt. Tuupääle naas’ hindajidõ kogo kah uman keelen kõnõlõma ja või üteldä, et päävä poolõ jutu aeti uman keelen är.

Nättü lavastusõ olli küländ huugsa. Oll’ pall’o laulu ja tandsu, nii et nii mõnigi lugu sai muusigali muudu tüküs. Ülearvo pingutust es paistu ja hää oll’ nätä näütlejide silmin energiät ja helkämist.

Püüne pääl olli mitmõ hüvvi tekstega tükü. Kõgõ suurõmba jäle jätse mullõ saman hoobis Antsla draamastuudio sõnnolda tükk. Nimä tõiva vällä tiatrikunstilõ umadsõ tõtõas’a, et kihä, miimika ja kirivide rekvisiitega saa kah häste sissu edesi anda.

Huulmada pikäle vinnüväst pääväst sai selges, et tego om võimsa ettevõtmisõga. Kokkovõtvalõ: mi kandin om tiatritegemine väegagi huun ja om pall’o nuuri tiatritegijit, kiä säänest kommõt kimmähe edesi kandva.

Puiga näütetsõõr Uma Lehe lugõjilõgi tutvit Tossu Tilda ja Muda Mari pajatuisi püüne pääl ette kandman. Rahmani Elo pilt