22.–23. mahlakuuni oll’ Tarton Ahhaa keskusõn opilaisi tiidüstöie riikligu konkursi lõppvuur. Parõmbidõ töie hulka valiti timahavva kats Võromaa ja võro keelega köüdetüt tüüd. 

Tarto Waldorfgümnaasiumi opilasõ Iva Tuulõ põhikooli praktilidsõ tüü teema oll’ Saarõ Anti raamadu «Pärt ei oska saltot» tõlkminõ eesti keelest võro kiilde ja sisselugõminõ audioraamatus. Tuulõ tahtsõ, et timä 8. klassi praktilinõ tüü olõs köidet võro keelega, tuust tull’ mõtõ midägi ümbre panda. «Ütsindä ümbrepandminõ tundu terve tüü jaos küländ veidü, tuuperäst sai raamat sisse kah loetus,» seletäs Tuulõ umma tüüd vallalõ.

Edimält pruuksõ Tuulõ raamadu ümbrepandmisõs umma pääd ja netin olõvat sõnaraamatut. Suurõs abis olli Tuulõ vanõmba, kiä olli timä tüü juhendaja. Raamadu võtt’ Tuulõ linti uman magamistarõn. «Diktofon oll’ veidü võlss sagõhusõ pääle säet, tuuperäst es saa salvõstus peris nii hää, nigu olõs tahtnu. Muido oll’ tüü tegemine küländ lihtsä, veidü kavvõmb läts’ aigu õnnõ üte katõrialidsõ luulõtusõ ümbrepandmisõga, selle et es avida õnnõ teksti tõlkmisõst, alalõ pidi jäämä luulõtusõ mõtõ, rütm ja riimi,» seletäs tä.

Tüü tiidüstöie võigõlusõlõ saatmisõ mõtõ tull’ ütelt puult hindä tahtmisõst. «Perämäidsil aastil olõ käünü töid kaeman ja säält tull’ mõtõ esi kah konkursist ossa võtta.» Timä tüü oll’ uman koolin edimäne, miä om jõudnu tiidüstöie festivali lõppvuuru.

Hindajilõ miildü Tuulõ tüü man põnnõv ja harilikust küländ tõistsugumanõ teemavalik. Täl soovitõdi sarnatsit projekte viil tetä vai sama raamatuga edesi toimõnda.

Tuulõ tüü sai konkursil kats eräpreemiät. Eesti Keele Instituudi käest tull’ tunnustus põnõva teemavaligu ja hää keeletarvitusõ iist ja Eesti Kirändüsmuusõumi käest preemiä võro keele täämbädseaigsõ tõlkõ ja väiku keele nättävüse ülesnõstmisõ iist.

Tüü savvusannakombist

Tõsõ kõrdalännü uurmistüü tekk’ Hugo Treffneri gümnaasiumi opilanõ Raju Eliisabet. Timä uurminõ and ülekaehusõ tuust, kuis Vana-Võromaa savvusannakombõ UNESCO üleilma tähtsä kultuuripärandüse nimekirjä saiva.

«Ku tull’ valli teema, tiidse, et seo piät olõma köüdet Võromaaga. Mõtõldõn uma kodo ja vanavanõmbidõ pääle, karas’ päähä savvusann, miä om mi perre jaos kõik aig olnu väega tähtsä,» seletäs Eliisabet.

Nii valõgi tä tüü tsihis uuri, kuis savvusannakombõ täpsembäle sinnä esindüsnimekirja jõudsõva. Tüü tegemisel uursõ Eliisabet põh’alikult UNESCO kodolehte, arhiivi ja paprit. «Seo oll’ peris nühr ja ikäv tüü. Huvitavamb osa oll’ intervjuudõ tegemine, näütüses Eichenbaumi Külli, Hintsi Anna, Siimu Margitiga. Perämäne om UNESCO Eesti rahvusligu komisjoni esindäja,» kõnõlõs tä.

Kokko sai Raju Eliisabetil uurmistüü, miä maal pildi Vana-Võromaa savvusannakombidõ kultuurilidsõst tagapõh’ast. Hindajidõ kogo tõi vällä, et tegemist om väega seoilmaaolidsõ tüüga ja tähtsä om tuu, et tüü päämine tsiht es olõ midägi välläpoolõ näüdädä, a tiidmiisi kogokunnalõ tagasi anda. Lisas oll’ tüü häste kirotõt ja valit oll’ teema, midä olõ-i varramba uuritu.

Egäkeväjäst opilaisi tiidüstöie riiklikku konkurssi kõrraldas Eesti tiidüsagõntuur üten haridus- ja tiidüsministeeriümiga.

Põhikooliopilanõ Iva Tuulõ ja gümnaasiumiopilanõ Raju Eliisabet ummi töid ette näütämän. Saarõ Hipõ pildi