Säitsmes agendikampaania
Joba aastit peetäs märdikuu edimädsel täüsnädälil võro keele nädälit. Timahava om 2.–8. novvembrini plaanin hulga suurõmbit ja vähämbit tegemiisi, miä tõmbasõ võro keele ja kultuuri pääle tähelepandmist. Joba säitsmes aastak saava huvilidsõ hinnäst võro keele agendis kah üles anda.
Ettevalmistusõ timahavatsõs võro keele nädälis käävä tävve…
Ettevalmistusõ timahavatsõs võro keele nädälis käävä tävve…
Kangro preemiä sai Kübärä Kristi
Timahavvadsõ Kangro Bernardi nimelidse kirändüspreemiä sai Kübärä Kristi uma romaani «Viimane lusikas / Perämäne luidsas» iist.
Tego om romaaniga, miä ilmu samal aol nii eesti ku võro keelen ja kon osa tegemiisi või julgõlõ Võro liina säädi. «Seo om naasõ lugu, kiä ots…
Tego om romaaniga, miä ilmu samal aol nii eesti ku võro keelen ja kon osa tegemiisi või julgõlõ Võro liina säädi. «Seo om naasõ lugu, kiä ots…
Suidsusannu ülelugõmisõl om saadu teedüst päält 1200 sanna kotsilõ
Tinavaasta sügüsedses käänüpääväs om suidsusannu kokkolugõminõ andnu tiidmise 1224 sanna kotsilõ, noist ligi tuhandõ kotsilõ om korjunu pilte ja täämbädse ao sannakombidõ perimüst. Kokkolugõminõ om käünü puultõist aastagat ja sannu saa jakkuvalt kirja panda veebiankeedin kodolehe…
Uma Lehe sügüsedse jututalgo
Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä timahavasügüsedse Uma Lehe jututalgo.
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus jutt, saatkõ tuu Umalõ Lehele! Talgoliidsilõ omma ette nättü tunniskirä ja väiku avvohinna. Vällä valitas parõmba talossõtüü ja hulk häid juttõ trükütäs 2027. aastaga joosul…
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus jutt, saatkõ tuu Umalõ Lehele! Talgoliidsilõ omma ette nättü tunniskirä ja väiku avvohinna. Vällä valitas parõmba talossõtüü ja hulk häid juttõ trükütäs 2027. aastaga joosul…
Süküs liigutas henge
Jälleki om käen luudusõ kõgõ kirivämb aig. Läät liina pääle jalotama ja näet, et mitmõ puu omma joba lehe hindä külest vallalõ lasknu. Tammõ pildva ummi tõhvõga, ku puu ala saistuma jäät, piät kaema ja pelgämä, et noidõga vasta pääd ei saa. Vahtrõ omma kirivä. Mõtsa…
Mustmaa Ulvi: tolerantsust om Islandil inämb ku Eestin
Võrokõsõst ilmahulgus MUSTMAA ULVIi om saanu valmis raamadu «Minu Island». Uurimi, midä autor umast raamatust ja ilmaelost kõnõlõs.
* * *
Kuis taa raamat sündü?
Ma olõ Islandil kokko elänü-tüütänü nii umbõs puultõist aastakka ja ma kiroti tuul aol blogi. «Sa piät…
* * *
Kuis taa raamat sündü?
Ma olõ Islandil kokko elänü-tüütänü nii umbõs puultõist aastakka ja ma kiroti tuul aol blogi. «Sa piät…
Tõsõ kundi otsast. Mullast võetu
Käve mõni aig tagasi ütel ärsaatmisõl. Kerkoherr lugi kalmuaia pääl, et «mullast olõt sa võetu ja mullas piät sa saama». Ja nii tuu inemine maamulda läts’ ja mõnõ ao peräst mullas saa.
Olõ uma opitu ala perrä maaparandaja, hüdrotehniga insinör. Kõik, mis om maa…
Olõ uma opitu ala perrä maaparandaja, hüdrotehniga insinör. Kõik, mis om maa…
Kaemi üle ola tagasi. Süküskuu tõnõ puul
1986. aasta süküskuul saiva Eestimaal valmis vahtsõ filmi: Ulfsaki Lembitu «Keskea rõõmud» ja Kiisa Kaljo «Saja aasta pärast mais» ni Meri Lennarti «Kalevala hääled». Maailmah olli tegijä «Krokodill Dundee» ja «Tippkutt» Tom Cruisiga pääosah.
* * *
1987. aasta 26. süküskuul ilmu aoleheh…
* * *
1987. aasta 26. süküskuul ilmu aoleheh…
Suvi oll’ jälleki ummamuudu
Mitma viimätse keväje hullu üükülmä ja armõdu vihm nii inne ku peräst jaani omma pandunu maainemise viil enämb ilmast kõnõlama ja murõtama, et kuis suvõl aiakraamiga saa. Om ollu moodun ka mõrruv nali, et oll’ külh Eestin suvi, a ma juhtu tuu päiv reisil…
Mehkamaal peeti juubõlipitu
Aastal 1386 olli mõisa paprõin edimest kõrda kirja pant mõnõ Mehkamaa külänime. Tuust saadik loetas Mõnistõ, mea tuu kõrd kand’ nimme Menzen, amõtlikkõ eluaastõid ja tuu aus peeti 22. augustil kodukandipääväga Mõnistõ 640 aasta juubõlit.
Pidupäiv sai lühkü kontserdi ja mõnõ sõnavõtuga algusõ Mõnistõ muusõumi manh.…
Pidupäiv sai lühkü kontserdi ja mõnõ sõnavõtuga algusõ Mõnistõ muusõumi manh.…
Tundõ läbi elo
13. Armastus ja armukadõhus
Sääl, kon om armastus, om armukadõhus kah, tuu olõssi nigu loomulik tunnõ. Selgehe ei olõki vällä kirotõt mõistõt, mis tuu armastus täpsele om. Ka suurõ sõnasäädjä omma tollõga hädän.
A armukadõhust om pall’o lihtsämb seletä. Tuu tunnõ palotas nigu kuum kardokas suun, alla ei saa…
Sääl, kon om armastus, om armukadõhus kah, tuu olõssi nigu loomulik tunnõ. Selgehe ei olõki vällä kirotõt mõistõt, mis tuu armastus täpsele om. Ka suurõ sõnasäädjä omma tollõga hädän.
A armukadõhust om pall’o lihtsämb seletä. Tuu tunnõ palotas nigu kuum kardokas suun, alla ei saa…
Priinime lugu: Varjun
Seod nimme kand Eestin 33 inemist. Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän om nimest kirutanu Uibo Udo. Nimi panti õnnõ üten kotussõn, Suudla mõisan Kanepi kihlkunnan. Tuu om Sabõrnast lõunahummugu puul. Nime saaja olli vaesõslatsõs jäänü tütrigulats Tannil (Tanniel) ja timä kasuimä, Kangro Dawide tõnõ naanõ, läsk Liisu. Kangro…
Esä ja poig
Seo om Tõnis. Tä om katõkümne viie aastanõ, hengelt vana miis. Tõnisõlõ miildüs kalla püüdä, sannan kävvü ja mõtsan lonki. Muido om Tõnis väega rahulinõ miis, a tä lätt vihatsõs egäsugudsõ tehniga pääle. Kõgõ rohkõmb ei olõ tälle meele perrä nutitelefoni. Tä arvas, et telefoni muutva inemise tulnukas,…
Aiast potipõllumehes ja vahtsõ tsõõri pääle
Inemine taht iks tuud, midä parasjago umah eloh olõ õi. Latsõpõlvõh, ku ma elli maal ja kotoh kasvatõdi nii pindre pääl ku kasvuhoonõh kõgõsugutsit juurikit ja muud, väsüt’ väega, ku pidi jäl näid kõiki kitskma, kõblima ja valama. Mõtli, et ku…
Peenükene käsitüü
Käsitüütunnih opati kudamist-heegeldämist. Ma kaie imä käsitüüraamatit ja silmä jäie üts lehemustrega sall. Paistu peris illos ja tahtsõ pruuvi.
Imäl olle kudamismassin, no niipall’o massin, et sai riakaupa silmi üles vitä. Kõkkõ muud pidi iks esi sääl tsuskma. Hää asi, et hoite kudamistüüd lakja ja mustre tegemises…
Imäl olle kudamismassin, no niipall’o massin, et sai riakaupa silmi üles vitä. Kõkkõ muud pidi iks esi sääl tsuskma. Hää asi, et hoite kudamistüüd lakja ja mustre tegemises…
Muda Mari pajatus. Kullanõ süküs
Ma kuuli raadiost, et süküskuu edimädse poolõga om mõnõh Eestimaa paigah sadanu kats kõrda inämb vihma ku harilikult. Võromaal nii suurt uputust es olõ, õnnõ põllu lätsi vedeläs ja lump oll’ lumbih kinni.
Päiv om külh lühemb, a ilma omma viil säändsesama nigu terve…
Päiv om külh lühemb, a ilma omma viil säändsesama nigu terve…
Parm tsuskas: autokuul
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
