Kogokunnakeskusõ

Jutuajamisõst Põlva raamadukogo direktriga jäi kõlama mõtõ, et raamadukogo võinu olla inämb kogokunnakeskus, kohe paigapäälidse inemise toova häid mõttit ja kon kõrraldasõ kokkosaamiisi. Päält jutuajamist sõidi müüdä Põlva vahtsõst Hesburgerist ja kääni sinnä sisse. Hinnäst burgerirestoranis kutsva kotus oll’ rahvast täüs. Ärimehe omma löüdnü Põlvan kõgõ makõmba kotusõ, kon mooduburgõrit müvvä: õkva katõ koolimaja kõrval. A es olõki kõik sääl koolilatsõ, vahtsõt kotust olli kaema tulnu vanõmba inemise kah. Ja näide suust tull’ teenindäjile kitmissõnno. Ülepää paistu, et inemise tundsõva sääl hinnäst häste.

Nii et kipõsöögikotus või kah olla kogokunnakeskus. Õnnõ tuu piät sääl käüjä hindä jaos selges märgotama, et innekõkkõ omma äriettevõtmisõ luudu tollõ jaos, et kundõdõ käest rahha kätte saia. Burgõrikotus pakk raha vasta kõtutäüt. Raamadukogo tuuiist pakk kosutust hengele ja kinkagi käest rahha är võtta ei püvvä. Nii naa kogokunnakeskusõ sis tõõnõtõist tävvendäse.

UMA Leht