Kunst, luudus ja perimüs Kaikal
Minevä puulpäävä alost’ Kaika seldsimajan pääle üritüisi seeriä «Kunst, luudus ja perändüs», mink tsiht om läbi kunsti luudusõ ja kultuuriperändüsega läbikäümises võimaluisi luvva. 2026. aastaga seen peetäs kunstihuviliidsilõ latsilõ, noorilõ ja suurilõ Karula rahvuspargin, Antslan ja muial kokko 12 kokkosaamist, opitarrõ, kunstilaagrit ja opireisi.
Ettevõtmisõ…
Ettevõtmisõ…
Plaat «Kolme Teppo lood»
Valmis om saanu plaat Teppo Augusti, timä poja Augusti ja pojapoja Heino lõõdsalukõga. Plaadi pääl om kokko 35 luku, minkast 17 om mängnü pillimeistri Teppo August esi.
Matõrjali om üles võtnu Eesti Raadio aastil 1956 ja 1970. Vahtsõ plaadi tege esierälidses tuu, et vana salvõstusõ…
Matõrjali om üles võtnu Eesti Raadio aastil 1956 ja 1970. Vahtsõ plaadi tege esierälidses tuu, et vana salvõstusõ…
Mooste Elohelü kuts muusikit ossavõtmisõst teedä andma
Eesti rahvamuusigatüütlüisi festival Mooste Elohelü kuts muusikit folgipidolt ossavõtmisõst teedä andma. Timahava peetäs Mooste Elohelü 14.–15. põimukuul.
Nigu õks, tulõ osaliidsil ette kanda üts etteant lugu. Timahavanõ võistluslaul om vahtsõmbat laadi rahvalaulu viis, minkal om siski regilaululõ umanõ kõrd…
Nigu õks, tulõ osaliidsil ette kanda üts etteant lugu. Timahavanõ võistluslaul om vahtsõmbat laadi rahvalaulu viis, minkal om siski regilaululõ umanõ kõrd…
Võro keele kohviõdak Tarton
Nigu kevväi näüdäs’ ummi edimäidsi tulõmisõ märke, tull’ 5. urbõkuu õdagu päält pikkä talvõvaheaigu tagasi Tarto Ülikooli keeletiidüisi instituudin peetäv võro keelekohvikidõ sari. Sääne, 2023. aastaga märdikuust peetäv keelehuviliidsi kokkosaaminõ sündü joba 12. kõrda.
Seokõrd tull’ paiga pääle 11 inemist ja kõnõldi arotuisist, miä käävä…
Seokõrd tull’ paiga pääle 11 inemist ja kõnõldi arotuisist, miä käävä…
Klaaspiltest näütüs meelütäs päivä vällä
Vana-Võromaa käsitüüesindüsen uut kaejit vahtsõnõ näütüs, Raudvasara Tamara tettü klaaspildi ja vitraasitüü.
Aastidõga om meistril valmis saanu hulga esimuudu klaasikuntsi, miä om lätteainõt saanu luudusõst – taivalaotusõn lindävist tsirgõst kooni meresüvvüsen elävide kalloni. Keväjädsen päävävalgusõn läükelese klaasikildakõisist kokko säedü ilostusõ, livvakõsõ,…
Aastidõga om meistril valmis saanu hulga esimuudu klaasikuntsi, miä om lätteainõt saanu luudusõst – taivalaotusõn lindävist tsirgõst kooni meresüvvüsen elävide kalloni. Keväjädsen päävävalgusõn läükelese klaasikildakõisist kokko säedü ilostusõ, livvakõsõ,…
Kuna kevväi tulõ?
Joba kuus aastakka om maailm olnu nii pää pääl, et ilmangi ei mõista arvada, midä hummõninõ päiv tuu. Inemise omma herevil ja tuu asõmõl, et mõtõlda ilosa hummõnidsõ pääle, mõtõldas, ku hullus või asi viil minnä. Nii jääs tähele pandmalda hulga hääd, miä mi ümbre sünnüs.
Murrõmõttit pääst…
Murrõmõttit pääst…
Kuuntüü, kullõminõ ja tennämine avitasõ egäpääväello maal edesi
Tassakõisi toimõndaminõ ja minkagi luumisõlõ vai püsümä jäämisele üten avitaminõ om nigu sisemäne vajahus, vastanakkaminõ himolõ midägi är lahku. Egä aasta tegevä kogokunna hulga häid ja ütenhaardvit ettevõtmiisi, miä jääse silmä ja omma väärt meelenpidämist.
Parhillatsõl aol…
Parhillatsõl aol…
Üleveereluidsatäüs võroväelidse kirändüse marudat mekki
Egäl inemisel tulõ elon ette üts aojakk vai mitugi, ku tä kaotas hindä är. Säändsest aost kirotas Kübärä Kristi raamat «Perämäne luidsas» kah. Marupõnõvas tege teosõ tuu, et esihindäst arvosaaminõ om üles ehitet säitsme luidsa vaihtusluulõ: ma-tegeläne võtt…
Lihtsämbä rahva poodirõõmu
Ütspäiv juusk’ uudissist läbi ähvärdüs, et suurõ poodiketi möövä umatoodangut odavamba hinnaga ja tuu tulõssi är keeldä. Minno ai tuu teedüs väega pahatsõs. Niipall’o viil omgi lihtsil inemiisil rõõmu, ku mõni puutnik näide pääle kah mõtlõs.
Ma esi käü inämbähe Grossi poodin. Mu meelest om…
Ma esi käü inämbähe Grossi poodin. Mu meelest om…
Tõsõ kundi otsast. Terve maailm väiku siimne seen
Ütel ilusal hummogul inne vabariigi aastapäivä tulli tarõst vällä ja tundsõ, et õhun um keväjä hõngu. Tuu um egäaastanõ tunnõ, mul tulõ tuu hariligult joba kuu aigu inne kallendrikeväjä tulõkit pääle.
Kai tsirkõ ümbre söögimaja ja näi, et noil läts’ inämbüs…
Kai tsirkõ ümbre söögimaja ja näi, et noil läts’ inämbüs…
Käsu Hansu ikulaulu täüs Tarto Jaani kerik
Oh, ma vaene Tarto liin!
Mes sündi nüüd siin minoga,
perätu ma ole siin,
kes võib mo pääle kaeda?
Mo patt mulle tegi seda,
et mul johtu nii suur häda,…
Mes sündi nüüd siin minoga,
perätu ma ole siin,
kes võib mo pääle kaeda?
Mo patt mulle tegi seda,
et mul johtu nii suur häda,…
Massin piät kõrran olõma ja joonul inemisel olõ-i ruuli asja
Kevväi nakkas kätte jõudma ja tuu tähendäs, et om mõistlik uma sõidumassina üle kaia, kummi vaihta ja ku vaia, tsipakõsõ remonti laskõ, et olnu veidemb ohtu nii hindäle ku tõisilõ.
Vahtsõ massina ostminõ om nigu noorõ naasõ võtminõ. Edimält…
Vahtsõ massina ostminõ om nigu noorõ naasõ võtminõ. Edimält…
Priinime lugu: Henning
Seod nimme kand Eestin 51 inemist. Sama nime tõnõ kuju Hennink om är kaonu. Pandmisõ kotussit om säidse. Kõgõ suurõmb suguvõsa om peri Harglõ kihlkunna Saru mõisa Linnardi talust. Nimä saiva hingelugõmisõn nimekuju Henning ja keriklikun pruugin nimekuju Hennink. Linnardi Hansi poja Jakap ja Henu olli…
Nukahsaisja
Seo lugu tulõtas miilde 1970. aastit, ku ma koolipinki nühkse.
Inämbüisi kiret’ vahetunni aigu kalitori sainaviir latsist, muidogi suuga õks saina poolõ. Nä olli saanu mõnõ viguriga ütele poolõ, vai sõs mõnõ tõõsõ patuga üles astnu.
Mu sõsaraga käve üteh klassih Helju, kiä oll’ uma dressipüksi kodo unõhtanu ja tuuperäst…
Inämbüisi kiret’ vahetunni aigu kalitori sainaviir latsist, muidogi suuga õks saina poolõ. Nä olli saanu mõnõ viguriga ütele poolõ, vai sõs mõnõ tõõsõ patuga üles astnu.
Mu sõsaraga käve üteh klassih Helju, kiä oll’ uma dressipüksi kodo unõhtanu ja tuuperäst…
Uutminõ
Kõik mu kolm poiga mõtliva vällä plaani minnä vahtsõtaastat vasta võtma mõtsa. Nojah, ega nä es kullõva mu keelitüst mitte minnä, mis tuust, et väläh oll’ 20 kraati külmä. Nii nä sõs lätsivä, võtsõva üteh veidükese söögikraami ja lämmä rõiva.
Jõudsõ kätte vahtsõ aasta hummok ja pia jo lõuna kah.…
Jõudsõ kätte vahtsõ aasta hummok ja pia jo lõuna kah.…
Lühkene jutt
Sõidi üts pühapäiv liina kerkohe. Veidükese tutva bussijuht küsse, et mille pühäpäävä sinnä liina mindäs, kas kohki andas midägi hääd vai. Ütli, et ku õigõdõ kotussõdõ läät, sis andas väega hääd ja hüvvä.
«Koh tuu sääne kotus om?» küsse timä.
Ütli, et kerkon.
Tä pidi mulal veitse vaiht…
«Koh tuu sääne kotus om?» küsse timä.
Ütli, et kerkon.
Tä pidi mulal veitse vaiht…
Tossu Tilda pajatus. Eläjämuinasjutt
Eesti rahva perimüsen om hulga juttõ eläjist ja tsirgõst. Tihtipääle andva nuu jutu inemiisile nõvvu, kuis ellä ja olla ja kuis lõpp või kipõstõ tulla. Nii seo jutt kah.
Jänes oll’ kirotõnu latsilehele luulõtusõ. Tuu avaldõdi är ja jänes sai kuulsas. Nii kävegi tä,…
Jänes oll’ kirotõnu latsilehele luulõtusõ. Tuu avaldõdi är ja jänes sai kuulsas. Nii kävegi tä,…
Muda Mari pajatus. Raamaduaasta ärsaatminõ
Ma kuuli raadiost, et minevaasta trükiti paprõ pääle veidemb aolehti ja aokirju ku varõmb. Õnnõs om raamatidõ trüküarv umbõs samas jäänü. A ku üteldä, et oll’ raamaduaasta, olõs võinu imäkiilsit raamatit inämbki vällä anda.
Muidoki om välläandmisõst tähtsämb tuu, pall’o raamatit ostõtas ja…
Muidoki om välläandmisõst tähtsämb tuu, pall’o raamatit ostõtas ja…
Parm tsuskas: opimi imäkeelepääväl imäkiilt!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
