1986. aasta 31. põimukuul kuuli 26 aastat Soomõ president olnu Kekkonen.

* * *

23. põimukuul 1987 kõrrald’ MRP-AEG Tal’na Hirvepargih rahvakuuholõmisõ, koh kõnõldi edimäst kõrda avalikult Molotovi-Ribbentropi paktist. Paiga pääl oll’ pia 5000 meeleavaldajat, KGB es saa tetä muud, ku pildist’ inemiisi. Järgmäne päiv pidi EKP keskkomitee büroo eräle nõvvopidämise. Aokirändüs tekk’ kõik kõrraldaja maaha.

31. põimukuul 1987 mõõdõti Tamula järve kõgõ ao korgõmb viisais, mis oll’ 70,85 miitret üle mere – pia kats miitret inämb ku norm.

* * *

1988. aasta 18. põimukuul mõist’ rahvakohus Saarõ Ainilõ 100 ruublit trahvi sõakomissariaadi iih kõrraldõdu rahvakogonõmisõ iist.

20. põimukuul tetti Pilistvereh Eesti Rahvusligu Sõltumatusõ Partei (ERSP), mille iihotsah olli tõisildõmõtlõja Pareki Lagle, Ermi Ants ja Kelami Tunne.

23. põimukuul oll’ tõõnõ Hirvepargi rahvakogonõminõ.

25. põimukuul oll’ Tal’na liinahallih Eesti rohilidsõ liikmisõ kokkosaaminõ, koh nõuti valitsusjuhi Sauli Bruno maahavõtmist.

25. põimukuul and’ Saarõ Ain Võro nuurikolonni juhtmisõ üle Pilve Heinolõ.

26.–28. põimukuul oll’ Tal’na lauluplatsi pääl edimäne Rock Summeri suurpido.

* * *

1989. aasta 17. põimukuul teivä 34 inemist ütisüse Res Publica. Edimäne juht oll’ Herkeli Andres.

19.–20. põimukuul oll’ Tal’nah ERSP tõõnõ suurkogo. Esimehes valiti Pareki Lagle, juhatusõ liikmõs saiva Adamsi Jüri, Kelami Tunne, Kiirendi Mati, Oja Kalju, Pärnaste Eve ja Udami Erik.

23. põimukuul kogosi Eesti, Läti ja Leedu rahvarindõ iistvidämisel pia kats miljonni inemist kokko 600 kilomiitre pikkusõhe ketti. Tuuga anti ilmalõ teedä Molotovi-Ribbentropi pakti tsädsü. Õdagu kell säidse liiku Tal’nast Vilniusõ poolõ kolmõh keeleh sõna «vabahus». Tuu pääle tekk’ NLKP keskkomitee 27. põimukuul ähvärdämise «Olokõrrast Nõvvokogo Balti vabariikeh». Balti rahvarindile panti süüs Nõvvokogo Liidu lahkmist ja Balti kett tunnistõdi natsionalistlikus maruholõmisõs.

* * *

26. põimukuul 1990 oll’ Teppo Augusti 115. sünnüaastapääväle pühendet Võromaa kandlõ- ja lõõdsapäiv. Teppo medäli saiva Lindvesti Ain Harjumaalt ni Ruusamäe Elmar ja Rainis, kiä mängsevä 1916. aastal tettüt Teppo lõõtsa.

Võromaal sai majanduspiiri kaitsmisõ kõrraldamisõ juhis Orava Rein. Naati valmistuma edimäste kontrollpunktõ tegemises, miihi palkamisõs ja vidämise kõrraldamisõs.

* * *

1991. aasta 22. põimukuul oll’ Island edimäne riik, kiä tunnist’ Eesti Vabariiki.

23.–25. põimukuul võeti Tal’nast maaha Lenini kujo. Valitsus tekk’ tühäs säädüse, mille perrä raudtii, laiva ja pall’o ettevõttõ olli NSV Liidu all. Valitsus lõpõt’ NLKP (kommunistlik partei), Interliikmise ja tüülismalõvidõ tegemise Eestimaal.

24. põimukuul tunnist’ Vinnemaa Eesti Vabariiki, 27. põimukuul tunnisti 12 Euruupa Ühendüse riiki kolmõ Balti riigi esisaisvust.

29. põimukuul tetti vallalõ Rootsi suursaatkund, mis oll’ edimäne välämaa saatkund Eestih.

* * *

20. põimukuul 1992 pand’ vabariigi valimiskomisjon presidendikandidaadis kirja Meri Lennarti (11 491 toetusallkirjä), Rüütli Arnoldi (21 009), Pareki Lagle (10 839) ja Taagepera Reinu (14 887). Egäle kandidaadilõ oll’ vaia vähembält 10 000 allkirjä.

* * *

1993. aasta põimukuul naksi Tal’na keskliinah tüüle edimädse GSM tugijaama, edimält külh ku osa Soomõ võrgust. A tuu jaos, et lepingüt saia, tull’ massa ette 5000 kruuni.

25. põimukuul võtt’ Riigikogo vasta säädüse, mis tegi käübemassus 18 saandikku seenidse 10 asõmõlõ.

26. põimukuul plahvat’ Tal’nah Vabahusõ platsi ja Harju uulidsa nuka pääl pomm. Tuu perrä tull’ edimäne tõsitsõmb kuritüü uuriminõ pääle esisaisvas saamist. Arvati, et umavaihõl klaarsõva asju Tsirguvabrigu ja Permi kamp.

* * *

20. põimukuul 1994 oll’ Obinitsah edimäne Seto Kuningriigi päiv.

31. põimukuul lätsi Eestist är viimädse Vinne sõaväeütsüse. Terve põimukuu oll’ Võro Taara kasarmidõ lahingumassinidõ remondipolk umma tehnikat ja kraami kokko pandnu, kuu lõpuh lätsi viimädse rongi sõamiihiga Võro raudtiijaamast Petseri poolõ.

* * *

1995. aasta põimukuul pidi politsei jantma keeledü kauba vidäjidega. Är võeti hulga salapiiretüst ja ilma massumärkeldä tubagutoodussit. Põllumehe olli hädäh odavidõ kokkoostuhinduga, välämaalt tuudi odavat villä ja söögikraami. Pall’o tagasi tettü väiku talo jäivä uma majandamisõga hättä.

* * *

26.–27. põimukuul 1996 oll’ presidendivalimiisil kats kandidaati – Meri Lennart ja Rüütli Arnold –, a kumbki es saa Riigikogoh är valitus ja valimisõ lätsi edesi valimiskokko.

Pikäaolinõ kuulmeistre Säinasti Ene, kiä om muiõ ainidõ siän opanu aoluku kah, tulõtas miilde sündmüisi aost, ku Eesti vahtsõst esisaisvas sai.