Seod nimme kand Eestin 19 inemist. Nimi panti vanan kiräviien kujul Silaberg Räpinä mõisa Palokülän, Siila Joosõpi poigõ Andsu ja Jaani perrile. Siilabergi nime vei edesi Andsu poja Peedo ja Piitre.

Tuuaolinõ Palokülä oll’ sääl, kon no om Priitholmi ehk Rahumäe mõisa. Külän oll’ 1816 kolm Siila lisanimega tallu, katõn näist panti priinimes Siilats (Silats). Kõgõ Räpinä kihlkunna pääle panti Siila lisanimest tulõtõduid priinimmi 15, näist levinümbä omma Miiksi mõisa Siilbek (104), Veriora Siilbaum ja Silbaum (kokku 70), Räpinäl ja Mulgimaal tegünü Siilak (66) ni Palomõisa Ivaski talu liitnimi Siilivask (55). Nime Siilaberg tulõtamisõs pandsõ pastor Heller lisanimele otsa saksa sõna Berg ’mägi’.

Räpinä piaaigu et ainuumanõ vana lisanimi Siila tulõ dokumenten kõgõ varõmb vällä Väiko-Viirksu külän (1630 Syla Mert). Pääsnäl elli 1670 Siela Peep, ildamb oll’ nimme joba mitman paigan. Pääsnä naabrustõ tegüsi koguni Siila külä, mis 19. aastagasaal är laotõdi ja maa Ruuna kar’amõisalõ võeti.

Lisanime alussõs om vinne edenimi Си́ла [siila], miä om olnu esisaisva kalendrinimi ja ka nimmi Selivan ni Silvan mugandus. Noidõ nimmi päämädses alussõs om kreeka Silvanos (ladina Silvanus). Räpinäl lövvüs näüde ka tõist peritollu nime sulamisõst Siila-nimmi hulka, 1731 Pilli Silat Veriora külän, Vinnemaalt tulnu miis, kink ristinimi võisõ olla Silanti, edesiarendus kalendrinimest Silan. Siila nime ütes vanas alussõs om vällä pakut ka 7. aastasaa Lääne-Euroopa pühämehe Saint Giles (hollandi keelen Sint-Gillis) nimme, kuiki võinu arvada, et tuu lainnimi olõssi baltisaksa kaudu andnu j-algusõga nime.

Nimme Silaberg om eestistedü nimes Siilamets Rakveren. Siilabergist om saad Sillamets (Rasinal), Sillamäe (Moosten), Sillamägi (Ahjal) ja Sillaste (Mäksäl).

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.