Võrost peri lavastaja TUBINA TAAGO om hinnan tiatrilavastaja. A no om tä üles astnu vahtsõn rollin: tä om Võromaa Muusõumi näütüse «Võru neljas vaates» üts katõst kokkosäädjäst. Uuri, kuis nii läts’ ja määndse omma Taago tegemise ja mõttõ täämbädsel aol.
* * *
Minka Sa parhilla nii kitsamban ku laemban plaanin tegelet?
Parhilla om poolõlõ lavastus «Elajas» (autor Briti draamakiränik Macmillani Duncan), miä tulõ edimäst kõrda püüne pääle 13. süküskuul Tal’nan Nuursuutiatrin. Seo kõnõlõs luu üllenpidämishädäga ja vägivaldsõst 14aastadsõst poisist, kedä proovitas pästä koolist välläviskamisõst. Põhitüü om mul tõist huuaigu Vanõmuisõ tiatri lavastaja ammõt ja päälenaanu huuaol uut tan iin kats lavastust. Edimäne näist om Islandi väega must komöödiä «Helgur, Johannese poeg» ja tõnõ, nuurilugu «Timm Thaler ehk müüdud naer». Eräelon proovi nii pall’o ku võimalik olla kuun uma perrega. Väega suurt rõõmu pakk õkva viieaastadsõs saanu poig Juss.
Kas Sul om mõttit, midä tiatriga köüdetült võinu kodokandin Võromaal tetä? Kas või luuta, et nuu kunagi teos kah saava?
Lavastajaportfellin iks noid asjo om, nii mõttit ku matõrjaalõ. Olõ tuu kotussõ päält parasjago võlssiuskja, es tahtnu noid innemb nimmada, ku midägi joba tüüs lätt. A taha kül väega luuta, et tulnu jäl mõni võimalus võrokeelist ja -meelist tiatrit tetä. Parhilla om pääle kasunu terve ports Lõunõ-Eestist peri ja võro vai seto kiilt mõistvit koolitõduid näütlejit, kinka saanu ette võtta noid lukõ kah, miä nõudva suurõmbat kuunsaisu. Lisas andsõ perämäne kogõmus Karula tiatri suvõlavastusõga «Lell» väega kõva märgi seokandi kogokunnatiatri elojõvvust ja võimaluisist.
Ummõhtõgi jõudsõt kodokanti ku kunstinäütüse kuraatri-kokkosäädjä. Kuis nii läts’?
Mu kunstiaoluulasõst ja kuraatrist naasõlõ Asmeri Kadrilõ pakuti Võromaa Muusõumist kuriiri näütüst 1920.–1930. aastidõ Võro liinaga köüdetüst kujotavast kunstist. Et mul omma Võro juurõ, sai ma seo mõttõ edendämiste üten haarõtus. Ja et tuust aost peri kunstitöid, miä Võro liina kotsilõ tettü, ülearvo hulga ei olõ, sai naatus otsma tõist kaemisnukka ja kuigi sujuvalõ lätsimi inemiisilugudõ pääle.
Väega eräpooligu vällävalimisõga jäivä tsõgla pääle neli põnõvat inemist, kiä tuudaigu, Võro «kuldaol», liinalõ värmi andsõva. Maalikunstnik ja kiränik Vahtra Jaan, viiemeistri ja muusigapedagoog Tammõ Eduard, pääväpiltnik Kepniku Ida ja mustkunstnik Skrastini Julius. Näist egästütest võinu kirota ja lavasta tävven mõõdin näütemängu, nii kirivä omma näide tegemise ja elokäügi. Näütüsel vällätuudulõ aolõ säädvä piiri Pärsimäe Karli Võro liinakaehuisiga maali ja 1944. aastaga suvõ lõpust peri Okasõ Evaldi ja Hoidre Alo joonistusõ sõatulõn häönüst Võro keskliinast.
Midä põnõvat-opmisväärilist seo näütüse kokkosäädmise aigu teedä sait vai miilde tulõtit?
Põnnõv oll’ kimmäle matõrjaali korjaminõ, mink man muutu neo neli nii-üteldä Võro aovägimiist kõrrast kihilidsembäs ja tulli esihindäst säändse mõttõmängu, et om küländ tõõnäolinõ, et nä umal aol kõik ütstõist tundsõva kah. Naas’ juuskma pilt tollõst, kuis nä umavaihõl läbi kävevä. Mi näütüsega samal aol tetti galõrii tõsõn saalin vallalõ Judeikini Ilja kureerit näütüs saa-aastaga tagotsõst Võrost läbi Judeikinide perre luu, miä om mu jaos uma teedüssehulgaga kah väega avastamist väärt. Tull’ pilt säändsest Võro liinast, minkast mul ku inneskidsel Võro inemisel väega aimugi es olõ. A miä pututas õkva näütüse tegemist, sis seo oll’ mu jaos edimäne kogõmus ja sai teedä, ku hulga tüüd om periselt üte esihindäst lihtsä välläpanõgi luumisõ takan.
Miä om ütist inemiisi elol saa aasta iist ja täämbädsel pääväl? Kas inemine olla ja inemises jäiä oll’ rassõmb sis vai täämbä?
Egäl aol omma uma rassõhusõ ja rõõmu ja inemine jo uma olõmisõ poolõst muutunu ei olõ. Mullõ lihtsäle paistus, et tuuaignõ tundminõ oll’, et elo lätt õks parõmbas ja latsil saa olõma kimmäle parõmb ku meil. Seo and’ määndsegi rahu, elorõõmu ja hää usu tulõvikku kaia. Parhillanõ tundminõ tuuiist om, et kõik lätt kõrrast kehvembäs ja latsil saa olõma rassõmb ku meil. Taad olõ-i kerge vällä kannahta ja seo om üts põhjus, mille meil om kõrrast inämb herevüst ja vaimsõ tervüse häti. Tehnoloogia edenemine pidänü meile iks inämb aigu kinkmä, a periselt om lännü vastapite – aigu peris asju tetä jääs kõrrast veidembäs ja õga tuu kunstmudsu võidukäük kah asja kerembäs ei tii. Nii et inemises olõmisõ ja timäs jäämise küsümüs paistus täämbädsel pääväl kimmäle esierälidselt terävähe pääväkõrran ollõv.
Tubina Taago. Rahmani Elo pilt
