1986. aasta 18. rehekuul oll’ Jüri kerkoaiah ja koolimajah edimäne Eesti muinsuskaitsõklubidõ kokkosaaminõ.
21. rehekuul nakas’ pääle ETV keskkunnasaadõ «Panda», mille autor ja juht oll’ Aare Juhan.
* * *
1987. aasta 21. rehekuul kõrrald’ Vaba-Sõltumalda Nuurikolonn Nr. 1 Võro kalmuaiah meele vällänäütämise Vabahussõah hukka saanuisi inemiisi mälehtüses. Kuiki võimu ja KGB segäsi rahva liikmist, kogosi kalmuaida pia 3000 inemist. Nätä oll’ sinimustvalgõt lippu.
* * *
1988. aasta 17. rehekuul jõudsõ tagasi NSV Liidu vangimajast priis saanu Tarto Enn, kellele tetti vastavõtt nii Tarto ku Tal’na vaksalih.
20. rehekuul ilmu kolonni tiidüs kalmuaiah kokkosaamisõ kotsilõ Tüürahva Eloh. 21. rehekuul peeti kolonni sünnüpäivä kalmuaiah ja Kandlõh.
* * *
1989. aasta 18. rehekuul astsõ pääle inemiisi vastanakkamist ja üle piiri lääne poolõ pagõmist ammõtist tagasi Saksa DV kavvaaignõ käsüvalitsõja Honeckeri Erich, a vastaolõminõ jakku.
23. rehekuul, õkva 1956. aasta riigipüürdmise aastapääväl hõigati vällä vahtsõnõ demokraatlik Ungari Vabariik, mis oll’ edimäne üteparteisüstemist vällä astnu Varssavi pakti riik.
* * *
1990. aasta 15. rehekuul kaot’ valitsus är riigipuulsõ päälemasmisõ põllumajandusõ kraamilõ ni söögikraami hinna naksi nõsõma.
16. rehekuul võtt’ Eesti Vabariigi ülembnõvvokogo presiidium vasta säädüse riikliidsi pühhi kotsilõ. Puhkõpääväga riigipühäs saiva vahtsõaasta, esisaisvuspäiv, suur riidi, tüürahva üttehoitmisõ päiv, võidupühä, jaanipäiv, edimäne ja tõõnõ joulupühä. Tähtpäivis saiva üleilmnõ naisipäiv (8. urbõkuu), edimäne ülesnõsõmispühä, rahupäiv (9. lehekuu), imäpäiv, kõgõ rahva leinapäiv (14. jaanikuu) ja vahtsõstsündümise päiv (16. märdikuu).
21. rehekuul matõti Tal’na Mõtsakalmuaia kodomaa mulda jaanikuul Buraševost tuudu Pätsi Konstantini ilmlik iho.
22. rehekuul võeti vasta Eesti Vabariigi majanduspiiri säädüs, mis pand’ paika kontrollpunktõ kõrra Eesti siseturu kaitsmisõs.
* * *
1991. aasta 17. rehekuul võtsõ Eesti Vabariigi ülembnõvvokogo vasta maareformi säädüse, mille perrä naati õigusõ vasta är võetuid maid inneskiidsile peremiihile tagasi andma vai vällä vaihtama vai kinni masma.
24. rehekuul alostõdi diplomaatilist läbikäümist Eesti Vabariigi ja Vene NFSV vaihõl.
31. rehekuul tetti valitsusõ kõrraldusõga vahtsõst kaitsõjõudõ päästaap.
* * *
1992. aasta 19. rehekuul kiroti Isamaa, ERSP ja Mõõduka ala liidovalitsuslepingulõ.
20. rehekuul võtt’ Riigikogo vasta vabariigi valitsusõ säädüse, minka luudi 11 ministeeriümmi.
21. rehekuul kinnüt’ president ammõtihe valitsusõ, midä juhtsõ pääministri Laari Mart, välisministri oll’ Velliste Trivimi, siseministri Pareki Lagle, kaitsõministri Rebäse Hain ja justiitsministri Kama Kaido.
22. rehekuul kinnüt’ Riigikogo Laari Mardi valitsusõ (22.10.92–08.11.94), koh jõudsõ olla kats justiitsministrit ja neli kaitsõministrit.
25. rehekuul tuudi linnukiga Abhaasiast edimäne sats sõapagõjit. Kokko jõudsõ edevanõmbidõ sünnümaalõ tagasi 200 Abhaasia eestläst.
29. rehekuul leüti Moskvast ehtsä Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokoll.
* * *
1993. aasta 17. rehekuul olli edimädse umavalitsuisi valimisõ pääle esisaisvas saamist. Põlva liinapääs sai Roodeni Sirje ja Põlva vallavanõmbas Tammõ Tarmo. Võro liinapääs sai Soola Aivar, kiä sai olla liinapää mõnõ kuu. Võro vallavanõmbas sai Riigovi Helgi.
* * *
26. rehekuul võtt’ Riigikogo vasta rahvusveidembüisi kultuuriautonoomia säädüse, minka rahva, kedä om Eestih üle 3000, sai tetä kultuuriliidsi umavalitsuisi.
30. rehekuul nakas’ edimädse jaoga pääle telesari «Õnnõ 13». Luu kirot’ Reinla Astrid, lavast’ Kase Tõnis. Rehekuul alost’ viil Aunastõ Maire juhit saadõ «Reisile sinoga».
* * *
1994. aasta süküskuu lõpuh umbusald’ Riigikogo pääministrit Laari Marti, pääle tuu es saia kõrraga vahtsõt valitsust paika. President käve rehekuu keskel pääministrikandidaadis vällä Eesti Panga presidendi Kallasõ Siimu, a tuu es saa Riigikogo puult tukõ. Nii käve president Meri rehekuu lõpuh pääministris vällä Tarandi Andrese.
* * *
1995. aasta 26. rehekuul and’ Riigikogo Vähi Tiidulõ vahtsõst voli tetä valitsus Reformieräkunnaga. Inne lindiskandalit oll’ Koonderäkunnal liit Keskeräkunna ja Maarahva Ütisüsega.
* * *
1996. aasta 20. rehekuul käve umavalitsuisi valimisil 52,1 saandikku kodanikõst, inämb helüsid sai Reformieräkund. Põlvah jäivä liinapää ja vallavanõmb samas. Võro liinapääs sai Visnapuu Andrese asõmõl Treiali Harri, volikogo esimehes Antoni Tõnu asõmõl Mäevere Andres. Võro vallavanõmbas sai Tuliku Ülo ja volikogo esimehes Otsa Avo. Aastast 2005 naati volikogosid valima nelä aasta takast.
Pikäaolinõ kuulmeistre Säinasti Ene, kiä om muiõ ainidõ siän opanu aoluku kah, tulõtas miilde sündmüisi aost, ku Eesti vahtsõst esisaisvas sai.
