Luudusoppus Raja talon
Põlva ja Räpinä kihlkunna piiri pääl Kanassaarõ külän om käümä tougat Raja luuduskuul. Õkva sai valmis 1,3 kilomiitret pikk opirada, miä tege tutvas paigapäälist luudust ja perändkultuuri. Vana-Võromaa kultuuriperändüse ja paikligu keele hoitmisõs saa raa teedüstahvlidõ päält lisas eesti- ja inglüsekeelitsile tekstele lukõ juttõ võro keelen.
Raja…
Raja…
Kreutzwaldi sammas 100!
29. põimukuul kell 14 tulõ Võrol Kreutzwaldi pargin pidolinõ sündmüs, et tähüstä Lauluesä samba 100. aastapäivä.
Sammas tetti vallalõ 29. põimukuul 1926. Võro instituudi direktri Padari Ivari ütel’, et seo sündmüse puhul oll’ Võrol platsin esiki riigivanõmb Teemandi Jaan, peeti hulga kõnnit ja laulõti. Sama pidolist päivä…
Sammas tetti vallalõ 29. põimukuul 1926. Võro instituudi direktri Padari Ivari ütel’, et seo sündmüse puhul oll’ Võrol platsin esiki riigivanõmb Teemandi Jaan, peeti hulga kõnnit ja laulõti. Sama pidolist päivä…
Tinavaastanõ rüälillipäiv Mehkamaal oll’ pikemb ja pidulidsõmb
Mõnistõn Hütü külän konagitse Mäekonnu talu asõmal om jo katskümmend aastat ollu mälestüspaik kõigile, kelle kodu sõatulõn häösi vai kiä kiudutamisega säält vällä aeti. Mälestuspaiga man tähistedäs egä aasta augustikuul rüälillipäivä, tinavaasta 15. augustil peetü päiv oll’…
Kummisaapa ja Võro liina sünnüpäiv
Timahavatsil pidossil, nii presidendi vastavõtul Kadrioro roosiaian ku Võro liina sünnüpääväl, kõnõldi hulga kummiseerikist. Esiki pidolidsõ vormi vai kleidi man olli nii mõnõlgi tõtõstõ seerigu jalan. Olõ-i midägi tetä, ku iks vihma satas, piät pidolidsõl pääväl kah seerikit kandma, ku tahat, et jala…
Tubina Taago: inemine olõminõ om teräväle pääväkõrran
Võrost peri lavastaja TUBINA TAAGO om hinnan tiatrilavastaja. A no om tä üles astnu vahtsõn rollin: tä om Võromaa Muusõumi näütüse «Võru neljas vaates» üts katõst kokkosäädjäst. Uuri, kuis nii läts’ ja määndse omma Taago tegemise ja mõttõ…
Tõsõ kundi otsast. Luumisõ jõud
Ütel suvõhummogul tei kallendri vallalõ ja näi, et um Kuu luuminõ, õkva tuu päiv lõunõ paiku. Mõtli, et kae, mis tuul aol juhtus, a es juhtugi nigu midägi. A et paar järgmäst päivä olli ilosa üü, oll’ väega põnnõv kaia, kuis väikene kuutsirp…
Kaemi üle ola tagasi. Põimukuu tõnõ puul
1986. aasta 31. põimukuul kuuli 26 aastat Soomõ president olnu Kekkonen.
* * *
23. põimukuul 1987 kõrrald’ MRP-AEG Tal’na Hirvepargih rahvakuuholõmisõ, koh kõnõldi edimäst kõrda avalikult Molotovi-Ribbentropi paktist. Paiga pääl oll’ pia 5000 meeleavaldajat, KGB es saa tetä muud, ku pildist’ inemiisi. Järgmäne…
* * *
23. põimukuul 1987 kõrrald’ MRP-AEG Tal’na Hirvepargih rahvakuuholõmisõ, koh kõnõldi edimäst kõrda avalikult Molotovi-Ribbentropi paktist. Paiga pääl oll’ pia 5000 meeleavaldajat, KGB es saa tetä muud, ku pildist’ inemiisi. Järgmäne…
Kultuurirahvas Kadrioro roosiaian
Vabariigi president kutsõ 20. põimukuul Kadrioro roosiaida kokko hulga kultuuritegeläisi ja muido tähtsät rahvast, et pitä Eesti Vabariigi 35. vahtsõst esisaisvas saamisõ päivä. Tan omma mõnõ tähelepanõgi pidoõdagust.
Ilm
Ilmateedüs näüdäs’, et satas. Periselt sattõ õnnõ alostusõn, jo lauli perimüsmuusigu vihma minemä ja päävä vällä.
Kõnnõ
Presidendi ja…
Ilm
Ilmateedüs näüdäs’, et satas. Periselt sattõ õnnõ alostusõn, jo lauli perimüsmuusigu vihma minemä ja päävä vällä.
Kõnnõ
Presidendi ja…
Kõvõrast puust sannaussõ käepidemä
Mu vana sann oll’ joba nii läbi, et hädäga pidi nakkama remonti tegemä. Vüürüse uss oll’ nii viltu vaonu, et es lää enämb krampi. Saina veeren kasviva seene, sannaahi ai suitsu sisse rohkõmb, ku lämmäs läts’. Vuudrilavva haissiva nigu kiäki olõs as’al käünü.
Valmis…
Valmis…
Tundõ läbi elo
9. Armuminõ ja maailmaparandaminõ
Sõprust ja armastust om pia võimalda lahuta. Sõprus või üle minnä armastusõs ja vastapite. Armastus, mis müüdä lätt, või jäiä sõprusõs. Esiasi om armuminõ. Sis omma libligu kõtun ja roosa prilli iin. Esieränis naisil. Nä mõtlõsõ umalõ armsambalõ eski siiva sälgä.
Ja ku tuul kõgõ…
Sõprust ja armastust om pia võimalda lahuta. Sõprus või üle minnä armastusõs ja vastapite. Armastus, mis müüdä lätt, või jäiä sõprusõs. Esiasi om armuminõ. Sis omma libligu kõtun ja roosa prilli iin. Esieränis naisil. Nä mõtlõsõ umalõ armsambalõ eski siiva sälgä.
Ja ku tuul kõgõ…
Priinime lugu: Siilaberg
Seod nimme kand Eestin 19 inemist. Nimi panti vanan kiräviien kujul Silaberg Räpinä mõisa Palokülän, Siila Joosõpi poigõ Andsu ja Jaani perrile. Siilabergi nime vei edesi Andsu poja Peedo ja Piitre.
Tuuaolinõ Palokülä oll’ sääl, kon no om Priitholmi ehk Rahumäe mõisa. Külän oll’ 1816 kolm Siila…
Tuuaolinõ Palokülä oll’ sääl, kon no om Priitholmi ehk Rahumäe mõisa. Külän oll’ 1816 kolm Siila…
Mullanõ mukul
Nii kavvõlõ, ku mälehtä, om mi perren iks aialapikõist peetü. Latsõpõlvõn, miä jääs 1950. aastidõ algustõ, elli ma Võro liinan Juudi pargi veeren, koh prõlla sais korgõ tornmaja. Toona oll’ sääl matal valgõ vinklin maja, kõrval katõkorrusõlinõ puumaja. Hoovipäälsen korgõ kivikeldri otsan saisvan ubõrigun ellimi mi.
Ümbre hoovi tull’…
Ümbre hoovi tull’…
Sandiuputus
Olle aig pääle sõta. Vinnemaalt tulliva kar’akaupa sandi, kes kävevä talost tallo süvvä otsmah. Näid käve ütekaupa ja mitmõkõistõ ja päävä joosul peris hulga.
Imä lõigas’ leeväpätsist iks mõnõlõ leeväkääro, kõigilõ es saa anda. Pääle sõta olle rassõ aig ja uma pere tahtsõ kah süvvä.
Mälehtä ütte soomõ kiilt kõnõlõjat…
Imä lõigas’ leeväpätsist iks mõnõlõ leeväkääro, kõigilõ es saa anda. Pääle sõta olle rassõ aig ja uma pere tahtsõ kah süvvä.
Mälehtä ütte soomõ kiilt kõnõlõjat…
Uhkõs lännü oppaja
Imäkeele tunnih olle vahtsõnõ oppaja. Kuigimuudu olle nii, et mu nime takah es olõ päivikuh üttegi hinnet trehvänü. Nii tä sis ütel hääl pääväl küsse minno. Muiduki ma es kuulõki küsümist, olli õkva pinginaabriga kaartõ mängnü. Saie katõ, mis edesi hargnõsi hädäs, et oppaja es taha…
Muda Mari pajatus. Kuuli, kuuli!
Ma kuuli raadiost, et Itaaliah om suvinõ koolivaheaig viil kats nädälit pikemb ku Eestimaal. Meil kõnõldas egä aasta, et latsõ piässi varramba kuuli minemä nigu Soomõmaal. Soomõh om kooliaasta umbõs kümme päivä pikemb. Tiiä-i, kas tuuvõrra omma näil koolipäävä kah lühembä. A mi latsil…
Parm tsuskas: oh, kooliaig!
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
