Ütel suvõhummogul tei kallendri vallalõ ja näi, et um Kuu luuminõ, õkva tuu päiv lõunõ paiku. Mõtli, et kae, mis tuul aol juhtus, a es juhtugi nigu midägi. A et paar järgmäst päivä olli ilosa üü, oll’ väega põnnõv kaia, kuis väikene kuutsirp taivan kõrrast kasvi.
Joba keväjäst pääle oll’ mul tekkünü hää läbisaaminõ üte häniläsepaariga, kiä es pelgä minno. Ütspäiv mõtli, et nõsta sanna man puu ütest riidast tõistõ, a tull’ vällä, et riida seen oll’ häniläisi pesä. Kai sis egä hummogu, ku tsuklõman käve, tuu pesä üle. Häniläse es lasõ tollõst hinnäst mutita ja üte hummogu trehvsi juhussõ pääle, ku üts poig muna seest kuurdu. Kuulsõ väikut krõbinat ja sis äkki läts’ munakuur vallalõ ja säält tull’ vällä väiku roosa häniläsepoig. Mõtli, et näi imet: kats vanõmbat umma loonu ellu, tennü pesä, munõnu ja saanu hindäle väiku perrätulõja, kiä ellu edesi vii.
Suvõl trehvsi Saarõmaalõ oopõripäivile, kon Vanõmuisõ tiatri kandsõ ette Wagneri oopõrit «Reini kuld». Olõ toda tükkü Euruupan kats kõrda nännü, a tuu, kuis Vanõmuinõ seod oll’ lavastanu ja lahendanu, oll’ mu jaos vau-efekt. Lava pääle oll’ tuud 40 kanti vett, miä oll’ lämmäs aetu ja näkinäio tsukliva sääl seen. Vahepääl lätsivä vii ala, tulliva sis vällä ja laulsõva edesi. Mõtli, määne luumisõ jõud um olnu tollõn lavastajan, kiä um tükü niimuudu lahendanu. Ja ka noidõn inemiisin, kiä tükün üten tegevä.
Kuna toda tükkü mängiti õnnõ üts kõrd, sai viil kõrd kinnitüst, et luuminõ um tuu, ku midägi luvvas, kõrras um toda luudut nätä ja sis vaos tä aoluu hõlma. Täpsele nii, nigu tuusama häniläsepoig: kuurdu, kasus suurõs ja kaos kohegi suurdõ ilma. Sammamuudu Kuu kah: saa täüs ja sis nakkas kahanõma ja sis jäl kaos.
Jõudsõ uman mõttõilman Tiibetile, kon ma kunagi käve. Sääl näi, kuis munga teivä armõdu suuri liivamandalit. Nätäl vai puultõist tetti peenükesest esi värvi liivast pilti ja ku tuu peenükene pilt peräkõrd valmis sai, pühiti liiv pürstiga kokko ja üteldi, et seo looming um no läbi, järgmäne nätäl naatas vahtsõt tegemä.
Olõ väega õnnõlik, et mi hulgan um inemiisi, kes tahtva midägi luvva. Läbi tuu luumisõ saava nä kimmäle parõmbas inemises ja tõsõ saava kah näide loomingust rõõmu tunda. Luumisõ jõud vii ello edesi.
Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.
