29. põimukuul kell 14 tulõ Võrol Kreutzwaldi pargin pidolinõ sündmüs, et tähüstä Lauluesä samba 100. aastapäivä.
Sammas tetti vallalõ 29. põimukuul 1926. Võro instituudi direktri Padari Ivari ütel’, et seo sündmüse puhul oll’ Võrol platsin esiki riigivanõmb Teemandi Jaan, peeti hulga kõnnit ja laulõti. Sama pidolist päivä om timä sõnno perrä uuta nüüt kah, sada aastakka ildamba. Plaanin om valitsusõ iistkõnõlõja tervütüs, sõnna saava Kreutzwaldi muusõumi, instituudi ja Võro liinavalitsusõ inemise. Pidolist tujjo avitas luvva segäkuur Tervis.
Kreutzwaldilõ mälehtüssamba pandmisõ mõtõ nakas’ tsõõri käümä jo 1891. aastagal. Rahha kogoma naati viil 1923. aastagal, ku luudi selts, kiä pidi tähtsäs Kreutzwaldi mälehtüse hoitmist. Võtmõosa oll’ kõgõ seo as’a man koolioppaja Tedre Jakobil. «Samba kavandiid tull’ kokko 15, a tüükogolõ es miildü ütski,» sellet’ Padari Ivar samba sündümise luku. Nii telliti istva kujo Adamsoni Amandusõ käest.
Edimäne eestläsele ja üteliidsi edimäne eesti kiränikulõ pühendet mälehtüssammas läts’ masma ligi mill’on Eesti marka.
Kreutzwaldi sammas. Kabuna Kaile pilt
