Põlva ja Räpinä kihlkunna piiri pääl Kanassaarõ külän om käümä tougat Raja luuduskuul. Õkva sai valmis 1,3 kilomiitret pikk opirada, miä tege tutvas paigapäälist luudust ja perändkultuuri. Vana-Võromaa kultuuriperändüse ja paikligu keele hoitmisõs saa raa teedüstahvlidõ päält lisas eesti- ja inglüsekeelitsile tekstele lukõ juttõ võro keelen.
Raja talo om ettevõtmisõ vidäjä Siilabergi Tarvo edevanõmbidõ talo. Timä vanaesä vanaesä võtt’ talokotussõ edimält rendile ja edesi omma Siilabergi sääl põlvõst põlvõ toimõndanu. Tarvo om talo man majandanu viis perämäst aastakka. «Ku mi Raja talon uma käe pääl toimõndama naksimi, oll’ selge, et tahtnu tan midägi tuuta ja tullu tiini. Kasvatami tan vabarnit ja piämi mehitsit. A et mu tagapõhi om perämädse 20 aastakka olnu haridusõn, mõtlimi, et pandnu uma tegemise haridust kah tiinmä,» seletäs Siilabergi Tarvo Raja luuduskooli sünnüluku.
Täämbädses om luuduskuul ammõtligult olõman, registreerit huvikoolis ja no saa Raja talo rahvas keskkunnainvesteeringide keskusõ tugõmisõga pakku keskkunnaharidusõ programmõ kooliopilaisilõ edimädsest kooni kuvvõnda klassini. «Ma esi olõ oppajaharidusõga, kül aoluuoppaja, a opi parhilla Haapsalu kutsõhariduskeskusõn luudusgiidis. Tunnõ, et seo om mu valdkund ja avitanu Raja luuduskuuli kah edesi. Minno avitas mu naanõ Kuusiku Kairi, kiä om ammõdi poolõst aidnik ja tiid kah luuduskooli asju,» kõnõlõs Siilaberg.
Et opitüüd olnu lihtsämb läbi viiä, tetti talo mano kümne teedüspunktiga opirada. Teedüstahvli kõnõlõsõ innekõkkõ luudusõ ja inemise läbikäümisest, a pututasõ ka paiklikku ao- ja kultuuriluku. Teedüstahvli juttõ avit’ võro kiilde panda Kalla Urmas, kiä pruuvsõ tarvita säänest kiilt, nigu Põlva ja Räpinä kihlkunna piiri pääl kõnõldu om. Opiraa ja teedüstahvlidõ tegemisele anti tukõ LEADER-meetmest (Põlvamaa Partnerluskogu).
Raja luuduskooli vidäjä Siilabergi Tarvo luudusõ ja perändüskultuuri opiraa alostuspaigan. Rada om mõtõld innekõkkõ koolituisi tegemises, a om vallalõ kõigilõ tõisilõ huviliidsilõ kah. Rahmani Jani pilt
Teedüstahvli nummõr neli kõnõlõs piirijuttu.
