Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän om seost nimest kirutanu Fastrõ Mariko. Nimi panti hingelugõmiisi perrä kuvvõn mõisan.
Kõgõ rohkõmb om nime Pang kandjit, kink edevanõmba saiva seo Harglõ kihlkunna Taheva mõisa Tilga talun. Tõsõn Tilga talun panti Pang ja tõsõn Poolik (Polik), nimi, minkal om alla kuvvõ kandja. Arvada, et neo kats nimme omma kõrraga vällä mõtõldu. 20. aastasaal ellivä Pangi nimega perekunna naabrusõn Saru külä Keveli ja Peede talun, Peede hõimust om peri ka näütlejä Pangi Evelin (Võigemast).
Rõugõ Vahtsõ-Kasaritsa mõisan Palomõtsa külän panti Pang Jaani-Piitre ehk Jambre Paabu poigõ perridele. Peränpoolõ omgi tuud kotust naat Pangi talus kutsma, katõs jagunõnu talu om õkva Palomõtsa külä kesken.
Urvastõ Kärgula mõisan panti Pang Haamastõ külä Pangi talun. Tuud perekunnanimme om kirutõt ka kujul Pangi. Nimi kuuli 19. aastasaal vällä. Pangi talunimi Kärgulan om küländ vana, Roodsi aigu elli sääl viil Kiitski Piitre, a 1723 Pangi Jaan.
Võrumaa nime tulõva vast iks kõik sõnast pang vii kandmisõ anuma tähendüsen. Kärgulan võisõ talunime alussõs olla ka inemisenimi, näütüses vinne Pan’ka (Панька), mugandus ristinimmist Pavel, Pankrati, Panteleimon, Panfil jt.
Harjumaal panti Pang Hageri kihlkunna Maidla mõisan, kuuli vällä. Läänemaal panti seo Uue-Virtsu mõisan Panga Ado perrele ja Lautna mõisan, keriguraamatidõ perrä ka Seira mõisa Kirbla külän, Panga lisanimega perrile. Lautna ja Seira rahvas oll’ arvada üts suguvõsa. Viil om Tal’nan elänü üts Hiiumaa Suuremõisast peri Jüri Pang, tõsõ nimega Bank, a timä nimi es lää kah edesi.
Harju- ja Läänemaa nimmi takan om tuu kandi sõna pang : panga, miä tähendäs eesti keeli ‘sang : sanga’, mi keeli ‘vang : vangu’. Vähätunnõt sõna om häste vana uurali sõna, õdagumeresoomõ algkeelen *panka, mokša paŋga, ersä paŋgo ’naasõ pääkatõ’, a esiki kavvõ samojeedi kiili vastõ tähendäse iks vangu. Eesti etümoloogiasõnaraamat pakk, et pangi ku anuma tähendüs om tulõtõt vangu tähendüsest. Esihindäst või nii olla külh, om jo küländ olut tellit, ütelden ollõkanni kottalõ «üts sang».
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
