Muusõumiüü and’ valgust mano

Muusõumiüü and’ valgust mano

16. lehekuu muusõumiüü pääsündmüs Võro liinan oll’ raamadu «Valgusest ja tondipimedusest» vällänäütämine Võromaa muusõumin ja illatsõmb tiiõdak Kreutzwaldi majamuusõumin, kon sai trükülämmind raamatut sõrmitsa ja Võro liina ja Krümmeri kooliga köüdetüid mälehtüisi kullõlda-kõnõlda.
Jansonsi Silvi kokko säet raamat «Valgusest ja tondipimedusest» tege eläväs üte Võro…
Käsitüükonkursi võitsõ taipsa paalapp

Käsitüükonkursi võitsõ taipsa paalapp

MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü kõrraldõdul konkursil «Vigurine värk» sai pääpreemiä tüü «QrPajakas», luuja Bergmanni Karille. 
Köögin söögitegemise man tarvilinõ paalapp om kirät kirjuga, miä omma Vana-Võromaa kruutligaisi hammõkirju muudu. Vikur om tan man sääne, et välläummõlus tüütäs nigu kruutkuud, midä saa nutiktelefoniga silmädä. Kuud…
Puutrõmäng Minecraft panti võro kiilde

Puutrõmäng Minecraft panti võro kiilde

Õigõ pia saa puutrõmängu Minecraft mängi võro keelen. Parhilla om valmis saanu proovivariants, midä viil tävvendedäs, a umbõs katõ kuu peräst pandas võro kiil Minecrafti mängu keelevalikidõ hulka. 
A miä tuu Minecraft täpsempä om? Seletäs mängu ümbrepandmisõ vidäjä Brauni Mihkli: «Taa om sääne…
Kardohk sai maaha

Kardohk sai maaha

Õkva seo kuu keskpaigan tull’ sääne tunnõ pääle, et kardohk tulõ maaha panda. Toomõ olli mõni päiv varrampa häitsemä lännü, mi maal vist usutas, et tuu om õigõ kardohkapandmisõ aig. Es hiidütä tuu, et minevä aastak sai vast sama pall’o saaki, ku maaha olli pandnu. Ka pikk…
Raudsepä Vambola: kõik sõa saava läbi, moodu löüdvä uma kotussõ aoluun, a väärtüse piät alalõ püsümä!

Raudsepä Vambola: kõik sõa saava läbi, moodu löüdvä uma kotussõ aoluun, a väärtüse piät alalõ püsümä!

Majandustiidläne, profesri RAUDSEPÄ VAMBOLA pidi Tarto ülikooli majandustiidüskunnan oppõjõuammõtit pia 40 aastakka. Pensionipõlvõn om Vambola naanu inämb huvvi tundma ao- ja kodoluu vasta, a märgotas iks ilmaelost…
Kaemi üle ola tagasi: lehekuu

Kaemi üle ola tagasi: lehekuu

«Ku kavva sutt Võromaa hinnäst hoita õigõl tiil?» küsüti 39 aastat tagasi lehekuul, ku Tarto levimuusiga päivil laulti edimäst kõrda ütitselt Eestimaa luudusõ kaitsõs. Aasta innemb oll’ lehekuu algusõh Võrolt kah mito bussitäüt nuuri miihi viidü Tšornobõli tuumaasku kraamma. Nüüd oll’ alanu fosforiidisõda. Radokuul…
Plaan om hää, a kas taast midä tulõ kah?

Plaan om hää, a kas taast midä tulõ kah?

Oll’ kuulda, et valitsus plaan vahtsõt säädüst inemiisi tervüse parandamisõ ja arstiabi parõmba kättesaamisõ hääs. Muidoki om kõgõ tähtsämb inemiisi hindä hariminõ tervüse hoitmisõ as’an, nigu egäpääväne liikmine ja muido tervüsele hää elämise muud. A ku inemine iks haigõs jääs, sis piät…
Tõsõ kundi otsast. Kõnõlõmi ilusit lugusiid

Tõsõ kundi otsast. Kõnõlõmi ilusit lugusiid

Üte turismiütehüse kuunolõkil arutõdi, kuis parõmbalõ mi piirkunda tutvas tetä. Pakuti vällä esi asju: kellel oll’ vaia sann, kellel vahtsõnõ tii ehitä, kellel kodulehte vahtsõnda. Mul tekkü küsümüs, kuis kõik nuu as’a piirkunna näütämise man üten avitasõ. Um jo sannu ja…
Luulõrännäng tulõvikku

Luulõrännäng tulõvikku

Toda, et näet tulõvat aigu, juhtu-i egä päiv. 7. lehekuul Sännän tuu siski juhtu, Adsoni Arturi avvus peet latsi ja nuuri luulõpäiv lasksõ kõrrakõsõs hiitä pilgu mi maa, keele ja kultuuri tulõvikku.
Mitte kavvõl helkeleväst Pärlijõõst sais Sännä kultuurimõis, suur kõllanõ maja uma ehidü saaliga. Kiä…
Küläpillimehi päivi om peetü 20 kõrda

Küläpillimehi päivi om peetü 20 kõrda

Mahlakuu 18. pääväl peeti Oravil pidulidsembält 20. küläpillimehi päivä. Säändse kokkusaamisõ omma algusõ saanu Oravilt Pähnä Külli iistvidämisel.
Pähnä Külli sõnnu perrä oll’ edimäne pidu sääne lihtsä: kuvvõ lõõdsamehe ja rahvamaja tsõõrõga sai pidu peetüs, rahvast oll’ hulga, a tunnõ oll’ jäänü sääne,…
Priinime lugu: Pang

Priinime lugu: Pang

Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän om seost nimest kirutanu Fastrõ Mariko. Nimi panti hingelugõmiisi perrä kuvvõn mõisan.
Kõgõ rohkõmb om nime Pang kandjit, kink edevanõmba saiva seo Harglõ kihlkunna Taheva mõisa Tilga talun. Tõsõn Tilga talun panti Pang ja tõsõn Poolik (Polik), nimi, minkal…
«Meistrimiis» Ilmar Tartu liinast

«Meistrimiis» Ilmar Tartu liinast

Aastid tagasi tõi naabrinaanõ Silvi Tartu liina päält indäle puid lahkma Ilmari-nimelidse mehe. Oll’ Silvile kitnü, õt om puid lahknu ja tulõ tüüge toimõ. Ütspäiv kuulõ naabrinaasõ elämise puult, ku rauda lüvväs vasta rauda. Lätsi kaema, kas naabrinaanõ om sepä toonu ja mis…
Väikut viisi põllupidäjä

Väikut viisi põllupidäjä

Vahtsõmbal aol tüküs vägüsi päähä arvaminõ, et kõikõ saat poodist. Ja ku poodist ei saa, sis olt pahanu. Rahha om kõigil veidü, a nii pall’o iks, et kõrrakõnõ poodi mano minnä. Ja ku sis poodist ei anda toda, midä tahat, käänüs miil kur’as. Kuis nii,…
Tossu Tilda pajatus. Tutvassaamisõ kuulutus

Tossu Tilda pajatus. Tutvassaamisõ kuulutus

Ei tiiäki, om taa lugu periselt juhtunu vai aolehehannast loetu. Uma tõõterä paistus siski seon jutun seen ollõv.
Ütsik naistõrahvas pand’ lehte kuulutusõ, kon kirän, et taht tutvas saia kõrralidsõ mehega, kiä viina ei võta ja suitsu ei tii. Kuulutus ilmu lehen är…
Muda Mari pajatus. Takkaperrä tutipäiv

Muda Mari pajatus. Takkaperrä tutipäiv

Ma kuuli raadiost, et meil kaitstas eläjit inämb ku latsi. Tõtõstõ omma olõmah nii eläjäkaitsõ- ku latsikaitsõammõtnigu, a perämädse kammandasõ inämb vanõmbidõga, kiä latsõ ilma hoolõda omma jätnü. A kiä kaits koolilatsi, näütüses haridusministri iist? Tõist aastat tetäs keväjä latsiga inemkatsit. 
Oll’ aig,…
Parm tsuskas: Ukraina flamingo

Parm tsuskas: Ukraina flamingo

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
UMA Leht