Mõni päiv inne jaanipäivä tull’ trüküst raamat «Võru keele grammatika». Raamadu autor om keeletiidläne PLADO HELEN, välläandja Võro instituut. No kõnõlõs autor vahtsõst raamatust lähkümpä.

* * *

Midä tähendas võro keele grammatiga? Vai grammatiga ülepää.

Grammatiga tähendäs keele sisemäidsi riiglit, mis juhtva tuud, kuimuudu tetäs keeleh hellest sõnno, sõnnost suurõmbit tervikit ja naist umakõrda lausit. Nii et võro keele grammatikan omma võro keele seeh olõja riigli, mille pääle võro keele ku imäkeele kõnõlõja ei piä mõtlõma, a midä tä kõik aig hindä tiidmäldä pruuk. Tõsõlt puult üldäs grammatikas ka raamatut, mis tuud kõrda seletäs.

Midä huvilinõ seost vahtsõst raamatust löüd?

Seo raamat pututas kõiki päämiidsi keelevaldkundõ: helüoppust, vormioppust, vahtsidõ sõnno tegemist ja lõpus näütäs tuud kah, määndse omma võro keele lausõ. Ku päämädselt pututas raamat Rõugu ja Vahtsõliina kihlkunna keelepruuki vai sis säänest üldvõro kiilt, sis kotussidõ kõnõlõs raamat tsipa võro keele esi piirkundõlõ umatsõst keelest kah ja ütles ütte-tõist vanõmba ja vahtsõmba ao keele kotsilõ. Et kõik võrokõsõ mõistva eesti kiilt, sis om raamatuh peris hulga eesti keelega kõrvuisi säädmist.

Kuis käve grammatigaraamadu kokkosäädmine?

Raamadu kokkopandmisõ jaos tull’ ütelt puult pruuki kõkkõ, midä varrampa võro keele kotsilõ kirotõt vai teedä oll’, a kah’os om viil peris pall’o säänest, mis om läbi uurmalda. Nii et lisas varrampa kirotõdulõ tei ma kõik aig esi väikut uurmistüüd – pruuksõ tuujaos päämädselt Tarto Ülikooli eesti murdidõ korpusõh olõjit võro keele lindistüisi ja naidõ üleskirotuisi ni muid tekstikogosit, näütüses raamatut «Kuiss vanal Võromaal eleti». Tüü oll’ säet niimuudu, et ku ma sai jupikõsõ kirotõt, tull’ Võro instituudi man kokko grammatigatüürühm ja arot’ mu kirotõdu läbi: kai üle, kas kõik om arvo saia, kas midägi tähtsät om puudus vai kas ma olõ määndsegi pall’o väiku teedüsse käsikirjä sisse pandnu. Tüürühmäh oll’ nii keeleinemiisi ku noid, kes egä päiv keele uurmisõ vai oppamisõga leibä ei teeni. Niimuudu läts’ muiõ töie kõrvalt üttekokko ütessä aastat, midä om peris pall’o. Kas kõik tuu ao vai suurõmba jao tuust aost olli tüürühmäh Eichenbaumi Külli, Fastrõ Mariko, Jüvä Sullõv, Kalla Urmas, Kama Kaido, Kuuba Rainer, Saarõ Evar ni Elleri Kallõ, kelle aig tah maa pääl sai kah’os otsa inne, ku raamat valmis sai.

Kuis Sa ku autor esi seo grammatigaraamatuga rahulõ jäät?

Muidoki tunnus mullõ, et ütte ku tõist olõs võinu põh’alikumbalt kirota, a ku mõtlõ, mis om võro keele uurmisõ sais ja ku pall’o om säänest, mis om läbi uurmalda, sis lihtsähe piät rahul olõma. Ma olõ väega rahul tuuga, et edimäne samm om tett ja kõigilõ võrokõisilõ ja muiõlõ tahtjilõ pruuki.

Kas tuud tarkust, miä siiä raamadu sisse sai, om võimalik veebin vai mõnõn muun vormin kah pruuki?

Mi olõ külh kõnõlnu tuust, et vast piässi taa kuiki veebih kah kätte saia olõma, a määnestki selget plaani seenimaani ei olõ. Nii et vähembäste edimält om taa teedüs jah õnnõ raamadu kaasi vaihõl.

Kuna taad raamatut om plaanin laembalõ rahvalõ näüdädä?

Kimmähe Kaika suvõülikooli pääväl 15. põimukuul Navil. Inne tuud saa raamatut nätä ja osta Võro instituudist.

Autor Plado Helen trükülämmä grammatigaraamatuga. Pilt Plado Heleni kogost