Grammatigaraamat kaasi vaihõl
Mõni päiv inne jaanipäivä tull’ trüküst raamat «Võru keele grammatika». Raamadu autor om keeletiidläne PLADO HELEN, välläandja Võro instituut. No kõnõlõs autor vahtsõst raamatust lähkümpä.
* * *
Midä tähendas võro keele grammatiga? Vai grammatiga ülepää.
Grammatiga tähendäs keele sisemäidsi riiglit, mis juhtva tuud, kuimuudu tetäs keeleh…
* * *
Midä tähendas võro keele grammatiga? Vai grammatiga ülepää.
Grammatiga tähendäs keele sisemäidsi riiglit, mis juhtva tuud, kuimuudu tetäs keeleh…
Võro perimüstandsu festival pidä timahava 30. sünnüpäivä
9.–12. hainakuul peetäs Võro perimüstandsu festivali. Seo om joba 30. aasta, ku Võrol peetäs pito, miä tuu kokko folkloori-, tandsu- ja muusigahuvilidsõ inemise üle Eesti ja kavvõmbast ilmast kah.
«Olõmi plaannu tulla seo aasta juuri mano tagasi: festivali alostus-…
«Olõmi plaannu tulla seo aasta juuri mano tagasi: festivali alostus-…
Timahava käänd festival «Aigu om!» uma näo Lätimaa poolõ
15.–17. hainakuul Pähnin, Rõugõn ja Viitinän peetäväle festivalilõ «Aigu om!» tulõva küllä Läti muusigu, käsitüülise ja kunstnigu. Seokõrd tetäs kuuntüüd ka Valmiermuiža etnomuusiga festivali kõrraldajidõ ja kogokunnaga ja tuu tähendäs, et festivali perämädsel pääväl, 18. hainakuul saa ossa…
Esi tiiä, midä suvõl tii!
Üts sõbõr kõlist’ ja küsse, midä ma tii. «Pikuta,» kostsõ vasta, selle et nii jo oll’gi.
Mõni päiv ildampa kõlist’ tõnõ sõbõr. Jäl sama jutt. Tuu hiitü peris är, et segäsi vai ai mu üles. Ma es nakka tälle ütlemä, et viga ei olõ pikutajan, a…
Mõni päiv ildampa kõlist’ tõnõ sõbõr. Jäl sama jutt. Tuu hiitü peris är, et segäsi vai ai mu üles. Ma es nakka tälle ütlemä, et viga ei olõ pikutajan, a…
Saarõ Hipp: kodokandin ummi asju aia om kõgõ lihtsämb
Vastas Võro maakunna aasta nuur SAARÕ HIPP.
* * *
Sinno nimmati Võro maakunna aasta noorõs. Midä taa kittüs Sullõ tähendäs?
Seo oll’ kõgõpäält suur üllätüs, mu hindä 25. hällüpääväl anti tuu kätte, pidolikkust ja rõõmu oll’ hulga. Muidoki tähendäs tuu kimmüst,…
* * *
Sinno nimmati Võro maakunna aasta noorõs. Midä taa kittüs Sullõ tähendäs?
Seo oll’ kõgõpäält suur üllätüs, mu hindä 25. hällüpääväl anti tuu kätte, pidolikkust ja rõõmu oll’ hulga. Muidoki tähendäs tuu kimmüst,…
Liinamiis Haani mehel külän
Ku mul nakkas söögikraam koton otsa saama, jalota liinan puutõ piten. Kõik aig trehvä umma latsõpõlvõsõpra. Tä kuts minno umma maaelämist kaema. A kõrd om mul mõni tegemine poolõlõ, kõrd lätt meelest är. Ütskõrd õks olõgi tä värte takan.
Kats suurt pinni nigu vask’a tulõva mullõ…
Kats suurt pinni nigu vask’a tulõva mullõ…
Kaemi üle ola tagasi: hainakuu edimäne puul
1986. aasta hainakuu edimädsel nädälil tekk’ 248 Võro kandi opilasmalõvlast kokko 1240 tüüpäivä, var’o ala panti 260 tonni hainu, kidsuti 112,4 hektääri põllumaad, keskmäne teenüsk oll’ 5 ruublit ja 86 kopkast.
* * *
11. hainakuu pääväl 1987 sündü maailma viiemiljärdendäs elänik.
3.–5. hainakuul…
* * *
11. hainakuu pääväl 1987 sündü maailma viiemiljärdendäs elänik.
3.–5. hainakuul…
Rõõmsa lats laul võro keelen
18. piimäkuu pääväl kell 18 oll’ Kandlõ aid ilosat õdagut uutman. Päiv paistu, ilm oll’ suvinõ, inemise pidurõivan, kõokõsõ ja lilli lava veeren ja 18 vahtsõt võrokiilset latsilaulu tahtsõ lava päält ilma sündüdä.
Tuu, et suurõ inemise kongi iks võro keelen laulva, ei olõ inämb…
Tuu, et suurõ inemise kongi iks võro keelen laulva, ei olõ inämb…
Tsill’okõnõ rändämine müüdä suvist ja tsipa käändligast aojõkõ
Plaani sõita Lätimaalõ Hopa liina, et osta poodist puul pätsi hääd leibä ja kaia, mis munakarp mass. Kõnõldas, et Lätin lastas pia söögikraami käübemassu madalambas ja taha nii poolõ aasta peräst kaia, pall’o sis karp…
Tundõ läbi elo
3. Väikulatsõ hirmu
Väiku latsõ nägevä asjo, midä suurõ inemise ei näe ja millest nä arvo ei saa. Ku lats ütles, et tarõ nukan vai sängü all eläs koll, sis tulõ toda usku. A mis suurõ inemise tegevä? Nakkasõ latsõga pahandama, et kolle ei olõ olõman ja ei…
Väiku latsõ nägevä asjo, midä suurõ inemise ei näe ja millest nä arvo ei saa. Ku lats ütles, et tarõ nukan vai sängü all eläs koll, sis tulõ toda usku. A mis suurõ inemise tegevä? Nakkasõ latsõga pahandama, et kolle ei olõ olõman ja ei…
Suvõ sohvoosipõllu pääl
Olõ joba säändsen ean, et pia kirutama tuust, kuis mi, Oe külä latsõ, suviti Antsla sohvoosin tüüd vihtsõmi.
Soomõl oll’ igähummukunõ kogunõmisõ kotus. Tüü alust’ kell katõssa, a mi pidimi joba kolmveeränd katõssa kohal olõma. Mi, naasõ ja latsõ, istsõmi vällän vundamendi veere pääl nigu tsirgukõsõ…
Soomõl oll’ igähummukunõ kogunõmisõ kotus. Tüü alust’ kell katõssa, a mi pidimi joba kolmveeränd katõssa kohal olõma. Mi, naasõ ja latsõ, istsõmi vällän vundamendi veere pääl nigu tsirgukõsõ…
Tossu Tilda pajatus. Tohtrõlõ kõnõlõmalda jäänü suur hädä
Miis om saadõt joba mitmõs kõrd tervüsekontrolli. Tohtrõ ei suta kuigimuudu vällä uuri, mis mehel hädä om.
Küsüs sis tohtrõ mehe käest: «Kuis sul lugu meelenpidämisega om?» «Meelenpidämisega om kõik kõrran,» ütles miis. «A kõkkõ ilma lorra, midä…
Küsüs sis tohtrõ mehe käest: «Kuis sul lugu meelenpidämisega om?» «Meelenpidämisega om kõik kõrran,» ütles miis. «A kõkkõ ilma lorra, midä…
Muda Mari pajatus. Õnnõ inämb õnnõ
Ma kuuli raadiost, et putõ liivatahas vai murõtainas om nüüd ümbre nimmat õnnõtainas. Või-olla oll’ õkva hää mõtõ murõ üteh putõ piirakuga är süvvä, sõs jääs õnn alalõ. A ku õnnõ är süüt. . . .
Vai tulõ asja kaia tõistpite: et olõt tuu, midä süüt? Sõs…
Vai tulõ asja kaia tõistpite: et olõt tuu, midä süüt? Sõs…
Parm tsuskas: kolmas ilmasõda
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
